1945

jaanuar

• 1. jaanuar: Teine maailmasõda – Seoses Malmedy juhtumiga, mõrvasid USA üksused Chenognes 30 SS-sõdurist vangi.
• 2. jaanuar: Teine maailmasõda – Liitlased pommitasid Nürnbergi, hävis enamus ajaloolisest vanalinnast.
• 5. jaanuar: Teine maailmasõda – Nõukogude Liit tunnustas nõukogudemeelset Poola valitsust.
• 9. jaanuar: Suri Jüri Uluots, Peaminister Vabariigi Presidendi ülesandeis (2. Vabariigi President).
• 12. jaanuar: Teine maailmasõda – Nõukogude liit alustas suuremat pealetungi idarindel.
• 12. jaanuar: Teine maailmasõda – Saksa väed kaotasid Bulge lahingu.
• 16. jaanuar: Teine maailmasõda – Adolf Hitler viis oma juhipeakorteri üle kantseleipunkrisse Berliinis.
• 16. jaanuar: Teine maailmasõda – Õhurünnakus hävivad suured osad Magdeburgi linnast.
• 17. jaanuar: Teine maailmasõda – Punaarmee lähenedes alustati Auschwitz-Birkenau koonduslaagri evakueerimist.
• 17. jaanuar: Teine maailmasõda – Punaarmee vallutas Varssavi.
• 18. jaanuar: Jõustus ENSV Ülemnõukogu Presiidiumi seadlus, mille kohaselt Petseri maakond likvideeriti ning Petserimaa vallad liideti osaliselt Võrumaaga.
• 19. jaanuar: Teine maailmasõda – Punaarmee vallutas Krakówi.
• 23. jaanuar: Teine maailmasõda – Karl Dönitz alustas operatsiooni Hannibal.
• 23. jaanuar: Teine maailmasõda – Nõukogude väed jõudsid Oderi jõeni.
• 24. jaanuar: Teine maailmasõda – Punaarmee vallutas Auschwitzi koonduslaagri.
• 25. jaanuar: Teine maailmasõda – Lõppes Bulge lahing.
• 31. jaanuar: Teine maailmasõda – Deserteerimise eest hukati USA armee reamees Eddie Slovik. Viimati kohandati sellist karistust Ameerika kodusõjas.

veebruar

Dresden 14. veebruaril 1945.

• 2. veebruar: Ilmus 1923. aastal Julius Streicheri poolt asutatud nädalale Der Stürmer viimane number.
• 3. veebruar: Teine maailmasõda – USA õhuvägi korraldas suuruselt teise õhurünnaku Berliinile. Hävis suur osa kesklinnast (Berlin-Mitte ja Berlin-Kreuzberg), surma sai mitutuhat inimest, nende hulgas ka Roland Freisler, Saksa Rahvakohtu esikohtunik. Tema järglaskes saab Wilhelm Crohne.
• 4. veebruar: Teine maailmasõda – Algas Yalta konverents.
• 10. veebruar: Teine maailmasõda – Vene allveelaev uputas Saksa kaubalaeva General von Steuben, mis vedas haavatuid ja tsiviliste Ida-Preisimaalt Świnoujściesse, surma sai ligemale 3600 inimest.
• 13. veebruar: Teine maailmasõda – Lõppes Budapesti lahing ja Punaarmee vallutas linna.
• 13. veebruar: Teine maailmasõda – Algas Dresdeni pommitamine, kus hukkus kuni 500 000 inimest.
• 14. veebruar: Teine maailmasõda – Dresdeni pommitamise teine päev. Liitlaste õhuvägi alustas süütepommide heitmisega linnale. Tekib sedavõrd suur põleng, et seda ei ole võimalik kustutada.
• 16. veebruar: Teine maailmasõda – USA alustas ulatuslikke pommirünnakuid Tōkyōle.
• 18. veebruar: Natsionaalsotsialistid kuulutasid Punaarmee poolt sissepiiratud Breslau linna kindluseks.
• 20. veebruar: Teine maailmasõda – Suri Ernst Heinrich Schmauser, saksa poliitik (NSDAP).
• 23. veebruar: Teine maailmasõda – Õhurünnakus Pforzheimile hävitavad liitlaste pommitajad linna täielikult.
• 25. veebruar: Teine maailmasõda – Türgi kuulutas Saksamaale sõja.
• 27. veebruar: Liibanon kuulutas välja iseseisvuse.

märts

• 2. märts: Liitlaste lennukid pommitasid väidetavalt tahtmatult Den Haagi elamupiirkonda. Õhurünnakus sai surma ligemale 500 inimest.
• 2. märts: Saksa Riik tegi, neli kuud enne USA vastavat katset, eduka tuumaplahvatuse.
• 3. märts: Liitlaste lennukid pommitasid väidetavalt tahtmatult Den Haagi elamupiirkonda. Õhurünnakus sai surma ligemale 500 inimest.
• 3. märts: Saksa Riik katsetas Tüüringis, Saksamaa tuumarelva. Neli kuud enne USA vastavat katsetust. [1] [2]
• 6. märts: Petru Groza juhitud kommunistlik valitsus haaras võimu Rumeenias.
• 9. märts: USA ründas B-29-pommitajatega Tokio linna, mis oli kogu USA-Jaapani konflikti rängim õhurünnak. Surma sai ligemale 100 000 inimest, mis on võrreldav USA sõjakuritegudega Hiroshimas ja Nagasakis.
• 11. märts: Jaapani merevägi korraldas Ulithi atollil baseerunud USA laevastikule suuremõõtmelise kamikaze-rünnaku.
• 12. märts: Hukati Friedrich Fromm, Generaloberst, Reichswehri ja hiljem Wehrmachti ohvitser, kes oli osaline 20. juuli 1944 Hitleri vastases vandenõus.
• 14. märts: Zweibrückeni linn hävis 98% ulatuses brittide õhurünnakus.
• 16. märts: Liitlaste õhurünnakus hävib Würzburg rohkem kui 80% ulatuses. Hukub ligemale 5000 inimest.
• 17. märts: Remageni sild, mis USA vägede poolt ainsa terve Reini jõe sillana hõivati, kukkus kokku. Seejuures sai 28 okupanti surma.
• 18. märts: 1250 USA pommitajat sooritasid rünnaku Saksamaa pealinnale Berliinile.
• 19. märts: Saksamaal hävitati liitlaste õhurünnakus Hanau linn peaaegu täielikult.
• 19. märts: USA lennukikandja USS Franklin sai Jaapani pommitajate läbi raskelt kannatada. 800 meeskonnaliiget sai surma.
• 29. märts: USA väed hõivasidMannheimi linna.
• 30. märts: Berliinile toimus teise maailmasõja raskeim õhurünnak. Kokku hukkus rünnakutes Berliinile ligemale 20 000 inimest.
• 30. märts: Punaarmee vallutas Danzigi linna.
• 30. märts: Punaarmee tungis Austriasse ning hõivas Viini linna.

aprill

• 4. aprill: Teine maailmasõda – Punaarmee sissemarsiga lõppes sõjategevus Ungaris, kuid osad ungari väeosad võitlesid teistel rinnetel edasi.
• 4. aprill: Teine maailmasõda – USA õhujõud pommitasid Tüüringi väikelinna Nordhausenit. ⅔ linnast hävis, surma sai ligemale 8800 inimest.
• 5. aprill: SS-i poolt hukati Karl Otto Koch, Buchenwaldi koonduslaagri komandör, kes oli tapnud kolm vangi ja oli süüdi korruptsioonis.
• 7. aprill: 184 saksa rammimislennukit [3] ründas ameeriklaste 1300 pommitajaga salka, hoidmaks ära nende tapva lasi allaheitmist.
• 8. aprill: Suri Josef Weinheber, saksa luuletaja ja kirjanik.
• 9. aprill: Hukati Georg Elser, kes oli 1939. aastal Adolf Hitlerile korraldanud atentaadi.
• 9. aprill: Hukati Wilhelm Canaris, Saksa sõjaväeluure juht ja reetur.
• 10. aprill: Rasketes liitlaste õhurünnakutes Plauenile hävis linnast 75% ning surma sai ligemale 900 inimest.
• 11. aprill: Neumarkti linna (Oberpfalz) tabas liitlaste teine pommitamine, milles asula raskeid purustusi sai.
• 11. aprill: Lahkus elust dr Alfred Meyer, Saksa Riigi riigisekretär ja Westfalen-Nord Gauleiter.
• 12. aprill: Suri Franklin Delano Roosevelt, USA president.
• 14. aprill: Teine maailmasõda – Britid pommitasid Potsdami, surma sai 1000–5000 inimest. Raskeid purustusi saanud vanalinnas põlesid täielikult maha linnaloss ja garnisonikirik.
• 16. aprill: Teine maailmasõda – Algas Punaarmee suurpealetung Berliinile.
• 16. aprill: Teine maailmasõda – Nõukogude allveelaev lasi põhja saksa põgenike laeva Goya, hukkus enam kui 7000 inimest.
• 18. aprill: Teine maailmasõda – USA üksused hõivasid suurema vastupanuta Leipzigi linna.
• 18. aprill: Suri Alfred Freyberg, saksa jurist, NSDAP-poliitik ja SS-Gruppenführer ning aastatel 1939-1945 Leipzigi ülemlinnapea.
• 19. aprill: Teine maailmasõda – Leipzigi linna vallutati täielikult US-ameeriklaste poolt sama päeva õhtul jõuavad nad Elbe jõeni.
• 20. aprill: Elust lahkus Erwin Bumke, Saksa Riigikohtu president.
• 20. aprill: Lahingutes Nürnbergi linna pärast langes Karl Holz, Frangimaa Gauleiter.
• 20. aprill: Hukkus Hans Steinhoff, saksa filmirežissöör.
• 20. aprill: Adolf Hitler väljus viimast korda Juhipunkrist ja autasustas Berliini kaitsjaid.
• 21. aprill: Saksa kindralfeldmarssal Walter Model keeldus kapituleerumast ja sooritas enesetapu.
• 21. aprill: Viimast korda pöördus propaganda- ja rahvateavitusminister dr Joseph Goebbels avalikkuse poolde. Muuhulgas sõnas ta: „Berliini kaitsjad! Teile on pööratud te naiste, emade ja laste pilgud. Nemad on teile usaldanud oma elu ja tuleviku. Te teate oma ülesannet, ja mina tean, et te täidate selle eeskujulikult.“
• 22. aprill: Teine maailmasõda – Adolf Hitler sai teate, et plaanitud Armeegrupp Steineri vasturünnak oli ära jäetud ning Hitler tunnistas sõja kaotust.
• 23. aprill: Heinrich Himmler kohtus Lübeckis Folke Bernadottega, ta tunnistas Saksamaa kaotust ning avaldas valmisolekut lääneliitlastega vaherahu sõlmimiseks.
• 24. aprill: Adolf Hitler otsustas ise Berliini jääda ja käskis kõigil vägedel taanduda niinimetatud Alpikindlusesse.
• 25. aprill: Teine maailmasõda – Lõppesid lahingud Ida-Preisimaa pärast.
• 25. aprill: Teine maailmasõda – Lääne ja ida liitlasväed sai Torgau linnas kokku.

Benito Mussolini (1883–1945)

• 25. aprill: Teine maailmasõda – Itaalia Duce Benito Mussolini põgenes koos oma elukaaslase Clara Petacciga Salòst. Seda peetase itaalia fašismi lõpuks.
• 25. aprill: Suri Nikolai Markov, vene rahvuslane.
• 25. aprill: San Franciscos algas konverents, millel otsustati moodustada Ühinenud Rahvaste Organisatsioon.
• 26. aprill: Teine maailmasõda – Viimne suurem tankilahing, Hermann von Oppeln-Bronikowski juhtimisel vallutatati tagasi Bautzensi linn.
• 26. aprill: Lahkus elust Dietrich von Jagow, saksa saadik Ungaris ja SA-Obergruppenführer.
• 27. aprill: Teine maailmasõda – Dongos võtsid itaalia partisanid kinni Benito Mussolini.
• 27. aprill: Teine maailmasõda – NSDAP väljaanne Völkischer Beobachter lõpetas ilmumise.
• 28. aprill: Teine maailmasõda – Milanos mõrvati kommunistide poolt Benito Mussolini ja tema elukaaslane Carla Petacci. Järgnenud päeval toimus nende laipade avalik mõnitamine.
• 28. aprill: Teine maailmasõda – Võitluseta andi ameeriklastel Augsburgi linn.
• 29. aprill: Veidi aega pärast südaööd abiellus Riigikantselei punkris Adolf Hitler oma pikaajalise elukaaslase Eva Brauniga. Pärast seda koostas Hitler oma poliitilise testamendi.
• 29. aprill: Langes Matthias Kleinheisterkamp, saksa Relva-SS kindral (SS-Obergruppenführer) ja Tammelehtedega Rüütliristi kavaler.
• 30. aprill: Elust lahkus Adolf Hitler, saksa riigimees ja poliitik. Samal päeval vallutas Punaarmee Riigikantselei Berliinis. Ameeriklased hõivasid seevastu „natsionaalsotsialistliku liikumise pealinna“ Müncheni.
• 30. aprill: Mõned päevad enne Wehrmachti kapituleerumist trükiti viimane ajalehe Völkischer Beobachter number, mida levitada ei jõutud.

mai

• 1. mai: Teine maailmasõda – Saksamaal teatas ringhääling, et Adolf Hitler on võitluses langenud.
• 1. mai: Berliinis lahkus elust Joseph Goebbels, saksa poliitik, üks Kolmanda Riigi mõjukaimaid mehi.
• 1. mai: Lahkus elust Magda Goebbels, Joseph Goebbelsi abikaasa.
• 1. mai: Teine maailmasõda – Lahkus elust Hans Krebs, saksa kindral.
• 1. mai: Teine maailmasõda – Saksa Riigi riigipresident Karl Dönitz teatas, et jätkatakse võitlust "pealetungivate bolševistlike vaenlaste vastu."
• 2. mai: Berliini kaitsega tegelenud kindral Helmuth Weidling allkirjastas temale alluvate vägede kapituleerumise. Sellega lõppes võitlus Berliini nimel.
• 2. mai: Heinrich Himmler ülendas Léon Degrelle SS-Brigadeführeriks ja Relva-SS kindralmajoriks. Kuna Himmler oli ametist tagandatud oli ülendus õigustühine.
• 3. mai: Teine maailmasõda – Eelneval päeval Briti hävitaja rünnakus saadud vigastusse suri saksa kindralfeldmarssal Fedor von Bock. Rünnakus said surma ka tema naine, tütar ja kammerteener.
• 3. mai: Teine maailmasõda – Schwerin von Krosigki valitsus alustas Flensburgis tegevust, mis kestis kuni 23. maini, kui selle liikmed liitlasvägede poolt arreteeriti.
• 3. mai: Teine maailmasõda – Briti hävitajad ründasid Lübecki lahes vange vedavaid laevu Cap Arcona, Thielbek ja Deutschland. Kahel esimesel laeval hukkus ligemale 6400 vangi.
• 3. mai: Teine maailmasõda – Wernher von Braun ja 120 tema kaastöötajat alistusid liitlastele.
• 4. mai: Kindral Leclerc juhitud 2. prantsuse tankidiviis jõudis Obersalzbergi Berghofi, Adolf Hitleri residentsi.
• 5. mai: Lahkus elust Otto Heinrich Drechsler, Lübecki linnapea ja Lätimaa kindralkomissar.
• 5. mai: Saksa Riigi riigipresident Karl Dönitz andis kõigile allveelaevadele käsu sadamatesse tagasi pöörduda.
• 6. mai: Teine maailmasõda – Pärast raskeid lahinguid kapituleerus Breslau linn.
• 7. mai: Teine maailmasõda – Saksa kindral Alfred Jodl allkirjastas Reimsis tingimusteta kapituleerumise dokumendi, mis jõustus järgmisel päeval.
• 8. mai: Teine maailmasõda – Kindralfeldmarssal Wilhelm Keitel allkirjastas Berlin-Karlshorstis Saksamaa tingimusteta kapituleerumise akti. Sellega lõppes Teine maailmasõda Euroopas.
• 8. mai: Teine maailmasõda – Keskpäeval tulistasid Punaarmee hävitajad Läänemere kohal alla 32 35-st haavatuid vedanud lennukist.
• 8. mai: Suri Josef Terboven, Esseni gauleiter ja okupeeritud Norra alade riigikomissar.
• 9. mai: Norras vahistati Vidkun Quisling, norra major ja fašist.
• 9. mai: Teine maailmasõda – Ameeriklased vahistasid kindralfeldmarssal Hermann Göringi.
• 9. mai: Teine maailmasõda – Hommikul ründasid 25 vene hävitajat merel olnud saksa laevasid. Mõni tund hiljem toimus taas 20 nõukogude hävitaja rünnak laevade konvoile, kuid laevade õhutõrjesuurtükid sundisid ründajad taanduma.

Paul Maitla (1913–1945)

• 10. mai: Tšehhi kommunistid hukkasid Paul Maitla, eesti vabadusvõitleja ja Rüütliristi kavaleri.
• 18. mai: Suri William Joseph Simmons, teise Ku Klux Klani asutaja.
• 19. mai: Lahkus elust Philipp Bouhler, Füüreri kantselei ülem.
• 19. mai: Tšehhi riigipea Edvard Beneš andis korralduse kogu sakslaste vara konfiskeerimiseks tema haldusalal.
• 23. mai: Berchtesgadeni lähistel vahistati ajalehe Der Stürmer väljaandja Julius Streicher.
• 23. mai: Mõrvati Heinrich Himmler, natsionaalsotsialistlik poliitik ja SS-i juht.
• 23. mai: Rahvusvahelise õiguse vastaselt tagandati ja vahistati võitjariikide poolt Saksa riigivalitsus.
• 24. mai: Saksa kindralfeldmarssal Robert Ritter von Greim sooritas enesetapu, olles saanud teada, et teda taheti Nõukogude Liidule välja anda.
• 25. mai: Kärntenisse tunginud Josip Broz Tito üksused peavad sealt briti valitsuse nõudmisel tagasi tõmbama.
• 26. mai: USA sõjaväe ülemjuhatus nõustus kindral Eisenhoweri palvega, mille kohaselt ei tulnud sakslastest sõjavange kohelda vastavalt Genfi konventsioonile.
• 31. mai: Niinimetatud Brünni surmamarsi raames küüditati Brünnist 27 000 sakslast, ligemale 5200 neist ei elanud seda üle.

Juuni

• 2. juuni: NSVL nõudis Rootsi valitsuselt nende sõjaväelaste väljaandmist, kes olid põgenenud NSVL väeosadest pärast 8. maid 1945. Kuigi 168 Balti sõdurit olid põgenenud enne seda kuupäeva, otsustas Rootsi valitsus 15. juunil põgenikud välja anda.
• 5. juuni: Pärast Teise maailmasõja lõppu võttis Liitlaste kontrollnõukogu ametlikult Berliini deklaratsiooniga üle Saksamaa valitsemise.
• 8. juuni: Vangistuses mõrvati Karl Hanke, saksa Gauleiter ja viimane SS-i juht.
• 11. juuni: Päev pärast nõukogude okupantide loa saamist, mis lubas taasluua antifašistlikud, demokraatlikud parteid ja ametiühingud, taasasutas Gruppe Ulbricht Saksamaa Kommunistliku Partei.
• 15. juuni: Rootsi valitsus lubas NSV Liidule välja anda 168 Rootsi põgenenud Baltimaade sõdurit.
• 15. juuni: Berliinis taasasutati Saksamaa Sotsiaaldemokraatlik Partei (SPD).
• 16. juuni: Saksamaa: USA militaarvalitus andis välja korralduse, mille kohaselt tuli vallandada kõik avalikus teenistuses olevad ametnikud ja töötajad, kes kuulusid juba enne 1933. aastat NSDAP-sse.
• 18. juuni: Riigireetmises mõisteti süüdi William Joyce (lord Haw-Haw), briti fašist.
• 18. juuni: Toimus Prerau veresaun, mille käigus tšehhi sõdurid hukkasid 265 rahvussakslasest põgenikku.
• 25. juuni: USA militaarvalitsuse määrusega tuli Münchenis kõik tänavad ja kohad, mis kandsid natsionaalsotsialistide nimesid, ümber nimetada.
• 26. juuni: Saksamaal asutati CDU.
• 29. juuni: Nõukogude Liit annekteeris Taga-Karpaatia.

november

• 20. november: Nürnbergis algas süüdistuse ettelugemisega protsess Kolmanda Riigi juhtivate isikute vastu.

detsember

• 13. detsember: Dachaus lõppes Dachau kohtuprotsess. Mõisteti 36 surmaotsust, üks eluaegne vangistus ja kolm pikaajalist vangistust.
• 27. detsember: 28 riiki asutasid Maailmapanga.