Relva-SS

Eesti Teise maailmasõja aegne plakat.

Relva-SS (saksa keeles Waffen-SS) oli Teise maailmasõja ajal Schutzstaffeli sõjaväeline osa. Erinevalt Saksamaa regulaarsõjaväest (Wehrmacht) oli Relva-SS algselt moodustatud vabatahtlikest.

Relva-SS rajati 1939. aastal, kui SS jagunes kaheks. Nimetus Relva-SS sai ametlikuks 2. märtsil 1940. Nimeliselt oli Relva-SS Reichsführer-SS Heinrich Himmleri juhtimise all, kuid lahinguolukorras allutati üksused Saksa relvajõudude operatiivjuhtimisele. Relva-SS suurenes neljast algsest rügemendist algul brigaadideks ja lõpuks 39 diviisiks, moodustades eliitvõitlusüksused regulaarväe kõrval.

Relva-SS moodustati SS-käsundusüksuse ehk SS-vägede (SS-Verfügungstruppe, 1940 nimetati ümber Relva-SSiks) ja nelja SS-surnupealuurügemendi (SS-Totenkopfstandarten) baasil. Mõlemad relvaformeeringud allusid SS-peaametile (SS-Hauptamt), mida juhtis kuni sõjani SS-Obergruppenführer August Heissmeyer ja hiljem SS-Obergruppenführer Gottlob Berger.

SS-Verfügungstruppest kui tõsiseltvõetavatest relvaüksustest võib hakata rääkima pärast seda, kui 1. oktoobril 1936 määrati vägede inspektoriks SS-Gruppenführer Paul Hausser, kes alustas uute üksuste formeerimist.

Kui SS põhiosa (Allgemeine SS – Üld-SS) liikmed kandsid vormi ainult õppustel ja muul ajal tegelesid oma põhitööga, siis Relva-SS näol oli tegu tõeliste sõjaväeüksustega, kes elasid kasarmutes ja kandsid alaliselt relvi. Algselt pidid Relva-SSi võitlejad vastama samadele rassilistele nõuetele nagu Üld-SS liikmed, hiljem hakati vastu võtma ka nn idarasside esindajaid, algul reavõitlejatena ja siis ka ohvitseridena. Regulaarväe ja Relva-SS vahe oligi selles, et regulaarväes võisid teenida ainult Saksa kodanikud või Saksa päritolu isikud, SSis aga seda piirangut ei olnud. Teenistus Relva-SSis ei tähendanud SSi liikmeks olemist ega andnud ka selleks automaatset õigust.

Relva-SS oli tõenäoliselt kõige kirjuma rassilise koostisega erinevate rahvaste sõjaline organisatsioon Teises maailmasõjas. Selle üksuste osavõtt Idarinde lahingutest oli väga laialdane. Eliitüksustena saadeti neid tavaliselt ikka karmimatesse lahingutesse.

Enne sõja lõppu oli Relva-SS üksustes umbes 550 000 võitlejat. 1944. aasta oktoobri lõpuni oli neist umbes 320 000 langenud või raskesti haavatud.

Väejuhid

• Josef Sepp Dietrich oli varasem regulaarsõjaväe seersant. Ta oli diviisi Leibstandarte SS Adolf Hitler ülem. Sõja lõpuks oli ta 6. SS Soomusarmee ülem.

• Paul Hausser oli varasem regulaarväe kindral, kelle Heinrich Himmler valis välja, et muuta SS-VT usaldusväärseks sõjajõuks. Ta oli II SS Soomuskorpuse ja 7. Armee ülem.

• Theodor Eicke formeeris 3. SS-Diviisi "Totenkopf" ja langes Idarindel 26. veebruaril 1943.

• Felix Steiner oli samuti endine regulaarväe ohvitser ja Esimese maailmasõja veteran. Ta määrati SS-rügement Deutschlandi ülemaks. Püsside asemel varustas ta oma mehed püstolkuulipildujate ja granaatidega. Hiljem oli ta SS-diviis Wikingi ja III Germaani Soomuskorpuse ülem.

• Kurt Meyer alustas sõda Leibstandarte tankitõrjekompaniis, teda ülendati ja tema käsutusse anti luurepataljon, mida ta juhtis Balkanil ja Venemaal. 33-aastaselt sai ta Saksamaa noorimaks diviisiülemaks.

Relva-SSi ja Wehrmachti auastmete võrdlus

Relva-SS	Wehrmacht (Heer)
SS-Schütze, -Grenadier, -Kanonier, -Funker... (vastavalt väeliigile)	Soldat, Schütze, Grenadier, Kanonier, Funker... (vastavalt väeliigile)
SS-Obersoldat, SS-Oberschütze... (jne, nagu eelnevalt)	Obersoldat, Oberschütze... (jne, nagu eelnevalt)
SS-Sturmmann	Gefreiter
SS-Rottenführer	Obergefreiter
vastav auaste puudub	Hauptgefreiter
vastav auaste puudub	Stabsgefreiter
SS-Unterscharführer	Unteroffizier
SS-Scharführer	Unterfeldwebel
SS-Standartenjunker	Fähnrich
SS-Standartenoberjunker	Oberfähnrich
SS-Oberscharführer	Feldwebel
SS-Hauptscharführer	Oberfeldwebel
SS-Stabsscharführer	Hauptfeldwebel
SS-Sturmscharführer	Stabsfeldwebel
SS-Untersturmführer	Leutnant
SS-Obersturmführer	Oberleutnant
SS-Hauptsturmführer	Hauptmann
SS-Sturmbannführer	major
SS-Obersturmbannführer	Oberstleutnant
SS-Standartenführer	Oberst
SS-Oberführer	vastav auaste puudub
SS-Brigadeführer und Generalmajor der Waffen-SS/Polizei	Generalmajor
SS-Gruppenführer und Generalleutnant der Waffen-SS/Polizei	Generalleutnant
SS-Obergruppenführer und General der Waffen-SS	General der Infanterie
SS-Oberstgruppenführer und Generaloberst der Waffen-SS	Generaloberst
Reichsführer-SS	kindralfeldmarssal

Diviisid

Soomusdiviisid 1. SS-Soomusdiviis „Leibstandarte Adolf Hitler“ 2. SS-Soomusdiviis „Das Reich“ 3. SS-Soomusdiviis „Totenkopf“ 5. SS-Soomusdiviis „Wiking“ 9. SS-Soomusdiviis „Hohenstaufen“ 10. SS-Soomusdiviis „Frundsberg“ 12. SS-Soomusdiviis „Hitlerjugend“

Soomusgrenaderidiviisid 4. SS-politseidiviis 11. Vabatahtlike Soomusgrenaderide SS-diviis „Nordland“ 16. Soomusgrenaderide SS-diviis „Reichsführer-SS“ 17. Soomusgrenaderide SS-diviis „Götz von Berlichingen“ 18. Soomusgrenaderide SS-diviis „Horst Wessel“ 23. Hollandi Vabatahtlike Soomusgrenaderide SS-diviis „Nederland“ (1. hollandi) 38. SS-grenaderidiviis „Nibelungen“

Mägidiviisid 6. SS-mägidiviis „Nord“ 7. Vabatahtlike SS-mägidiviis „Prinz Eugen“ 13. Horvaatia SS-mägidiviis „Handschar“ (1. horvaadi) 21. Albaania SS-mägidiviis „Skanderbeg“ (1. albaania) 23. Horvaatia SS-mägidiviis „Kama“ (2. horvaadi) 24. SS-mägidiviis

Ratsaväediviisid 8. SS-diviis „Florian Geyer“ 22. SS-Vabatahtlike Ratsaväediviis „Maria Theresia“ 33. Ungari SS-Ratsaväediviis (3. ungari) 37. SS-Vabatahtlike Ratsaväediviis „Lützow“

Grenaderidiviisid 14. Galiitsia Relvagrenaderide SS-diviis 15. Läti Relvagrenaderide SS-diviis (1. läti) 19. Läti Relvagrenaderide SS-diviis (2. läti) 20. Eesti Relvagrenaderide SS-diviis (1. eesti) 25. Ungari Relvagrenaderide SS-diviis „Hunyadi“ (1. ungari) 26. Ungari Relvagrenaderide SS-diviis (2. ungari) 27. Flaami Vabatahtlik SS-Grenaderidiviis „Langemarck“ (1. flaami) 28. Vabatahtlike Soomusgrenaderide SS-diviis „Wallonien“ 29. Itaalia Relvagrenaderide SS-diviis (1. itaalia) 29. Vene Relvagrenaderide SS-diviis „RONA“ (1. vene) 30. Vene Relvagrenaderide SS-diviis (2. vene) 30. Valgevene Relvagrenaderide SS-diviis (1. valgevene) 31. Vabatahtlik SS-Grenaderidiviis („Böhmen und Mähren“) 32. Vabatahtlik SS-Grenaderidiviis „30. Januar“ 33. Prantsuse Relvagrenaderide SS-diviis „Charlemagne“ (1. prantsuse) 34. Hollandi Vabatahtlik SS-Grenaderidiviis „Landstorm Nederland“ 35. SS- ja Politsei Grenaderidiviis 36. Relvagrenaderide SS-diviis („Dirlewanger“)

Tsitaate

“	„Vaid julgus olla otsustavatel hetkedel valmis vastutust kandma saab rahva päästa ja luua uue inimese.“ See uus inimene, kel on julgus vastutada oma rahva ees, hakkab arenema juba täna. Eriti germaani noortes, kes võitlevad täna idas, relv käes, raskeimais võitlustes, kaitsevad oma rahvaste tulevikku ja kujundavad seda ning seejuures paljudel juhtudel ei leia pereringis ja osades rahva ringkondades mõistmist, vastupidi, nad peavad hoopis taluma irvitamist, mõnitamist ja põlastamist.	”
—III Germaani Soomuskorpuse staap: „Die germanische Revolution“

Välislingid

• Relva-SSist (eestileegion.com)

Ajakirjandus

• Mis riik see on, kus ühel pojal on obelisk lilledes, teisel mutta trambitud haud?