Joseph Goebbels

Allikas: Metapedia
Dr Joseph Goebbels riigiministri vormis.

Dr Paul Joseph Goebbels (

  1. suuna Mall:Sündinud 29. oktoober 1897 Mönchengladbach; Surmaruun.png 1. mai 1945 Berliin) oli saksa poliitik, üks Kolmanda Riigi mõjukaimaid mehi.

Goebbels juhatas Propaganda- ja rahvateavitusministeeriumi ning oli ka ühe päeva Saksa Riigi kantsler. Ta oli abielus Magda Goebbelsiga ja neil oli kuus last.

Varajased aastad

Päritolu ja lapsepõlv

Joseph Goebbels sündis 1897. aastal Rheydtis (Reinimaa) pere kolmanda pojana. Ta kasvas oma õdede ja vendadega Konrad (* 1895, † 1949), Hans (* 1893, † 1947 prantsuse vangistuses), Elisabeth (* 1901, † 1915) ja Maria Katharina (* 1910, pärast abiellumist Kimmich, Goebbelsi pärija) lihtsates oludes ja sai katoliikliku kasvatuse. Ta isa oli algul palgatööline, müüja ja lõpuks kaupmees. Ta ema töötas teenijannana.

Nelja-aastaselt haigestus poiss luuüdi põletikku, mille tõttu ta parempoolne jalg oli kõverdunud. 165 cm pikkusena oli ta täiskasvanuna üsna lühikest kasvu, mille tõttu teda rahva seas pilgati kui „kääbusgermaanlast“. Nii tema puue kui ka ebatavapärane päritolu kasvatasid koolis ta auahnust. 1917. aastal lõpetas Goebbels gümnaasiumi oma aastakäigu parimana.

Esimese maailmasõja puhkedes läks ta vabatahtlikuks, kuid ta ei saanud teenistust alustada „teenistuskõlbmatuse“ tõttu.

Weimari vabariik

Aastatel 1917–1921 õppis ta mitmes saksa linnas germanistikat, filoloogiat ja ajalugu. Õpinguid rahastas osaliselt katoliiklik soodustusprogramm. Pärast seda alustas Goebbels doktorantuuri Bonni ülikoolis. Eelsitatavalt õppis ta Heidelbergis, kuna omas sellest ilusast, romantilisest mälestust – nooruspõlve armastus Anka Stalherm, keda ta ka oma romaanis "Michael" (1929) mainis. Goebbels lõpetas õpingud eeskujuliku hindega ning oli aastakäigu parim. Terve oma elu lasi ta end saadud tiitliga nimetada ja kasutas allkirja "Dr. G.".

Aastatel 1921-1924 üritas Goebbels asjata saada töökohta ajakirjanikuna või dramaturgina. Talle ütlesid ka mitmed mainekad kirjastused ära. 1923. aastal töötas ta Dresdeni Panga Kölni filiaalis. „Kontorisõduri“ töö talle aga rõõmu ei valmistanud ega andnud sisemist rahulolu. Septembris 1924 töötas Joseph Goebbels rahvaliku riigipäevasaadiku Friedrich Wiegershausi sekretärina ja osales seega poliitikas.

Pärast esimesi kontakte natsionaalsotsialistliku parteiga novembris 1924, olles NSDAP Rhein-Ruhr Gauleiteri Karl Kaufmann kaastööline ja Adolf Hitleri kutset 24. jaanuaril 1926 Bambergi tulemiseks, sai Goebbels juunis 1926 NSDAP parteipäeval Weimaris esimest korda tulise kõne läbi suuremale ringkonnale tuntuks.

Goebbels asutas Mönchengladbachis Natsionaalsotsialistliku Suursaksamaa Vabadusliikumise kohagrupi, mis oli variorganisatsioon riigikukutamiskatsest keelatud NSDAP jaoks.

Ajavahemikus 1. oktoober 1924 kuni 20. jaanuar 1925 oli ta nädalalehe "Völkische Freiheit" peatoimetaja. Dr Goebbels ründas oma artiklites eelkõige mainekaid juutidest kirjastajaid. Märtsis 1925 sai ta NSDAP Põhja-Reinimaa Gau juhatuse liikmeks. Septembris sai temast väljaande "Nationalsozialistische Briefe" peatoimetaja ja tegevjuht, mis NSDAP antikapitalistliku vasaku tiiva Gregor Strasser ja Otto Strasseri organina kritiseeris Adolf Hitleri tsentristlikku parteijuhtimist. 14. veebruaril 1926 allutas Goebbels end Bambergis täielikult Hitlerile ja pöördus sellega vendade Strasserite vastu.

28. oktoobril 1926 nimetas Füürer dr Goebbelsi Berlin-Brandenburgi Gauleiteriks. 7. novembril 1926 saabus Goebbels Berliini. Nn punases Berliinis oli NSDAP seni 500 liiget. Ta lasi koheselt pooled liikmed, kes liikmemakse ei maksnud või oma kohustusi tõsiselt ei võtnud, parteist välja heita. Kuid ta tegi mõne aastaga nendest vähesest liikmetest suletud, distsiplineeritud ordu, kelle arv tõusis seejärel 10 000-ni.

4. juulil 1927 ilmus Goebbelsi asutatud NS-propagandaajakirja "Der Angriff" esimene number. Kuigi ajakiri oli pidevates rahalistes raskustes, õnnestus Goebbelsil seda regulaarselt välja anda. Goebbels agiteeris algselt kaks korda nädalas ilmunud trükises eelkõige Berliini juudist asepolitseipresidendi Bernhard Weißi vastu.

1928–1945 oli Goebbels Saksa Riigipäeva liige.

23. veebruaril 1930 suri Berliinis 23-aastane SA-juht ja preestripoeg Horst Wessel kommunistide kallaletungis saadud laskehaavadesse. Goebbelst tegi temast „Kolmanda Riigi märtri“. Pärast seda sündmust tõusis NSDAP riigipäevasaadikute arv 12-lt 107-le! Ei läinud kaua, kuni härra doktor nimetati riigipropagandajuhiks, tema asetäitajaks sai Heinrich Himmler. Goebbelsi põhiülesandeks sai 1930. ja 1932. aasta riigipäevavalimiste ettevalmistamine. 1930. aasta oktoobrist hakkas ajakiri "Der Angriff" iga päev ilmuma.

19. detsembril 1931 abiellus ta poliitilise võitluskaaslase Magda Quandtiga, tunnistajateks olid Franz Ritter von Epp ja Adolf Hitler. Joseph ja Magda Goebbelsi abielu muutus pärast võimu ülevõtmist jaanuaris 1933 kogu riigis musternäidiseks. Goebbelsite korter Berliinis oli parteikaaslaste lemmikkogunemiskoht.

Seoses riigipäevavalimistega 1932 organiseeris Goebbels Hitleri lennureisid üle kogu riigi, mis viisid Füüreri ühe kuu jookusul enamasse kui 50 linna. Nende parteiürituste läbiviimine ja täpsus imponeeris paljudele kodanikele ning tõi kaasa veelgi suurema toetuse.

Kolmas Riik

Pärast Adolf Hitleri Riigikantsleriks nimetamist muutus Goebbelsi elu oluliselt. Tema, kes ta oli nagunii tööinimene, töötas peagi 12 tundi päevas. Kuid olenemata oma vähesest vabast ajast võttis ta aega, et kirjutada raamatuid. Nendest tuntuim on "Vom Kaiserhof zur Reichskanzlei" (1934). Lisaks sellele pidas ta regulaarselt päevikut, mis on täna tema elu ja tegude olulisemaks dokumendiks. 13. märtsil 1933 sai dr Goebbels Rahvateavitamise ja Propaganda Ministeeriumi juhiks ja oli sellega valitsuse noorim minister. See tähendas, et propaganda pidi tegema poliitilist selgitustööd ja rahvast päevateemadega kursis hoidma. Seoses „tasalülitamisega“ omas Goebbels peaaegu täielikku kontrolli kultuurielu ja meedia üle. Ta keskendus ringhäälingule, kui masside mõjutamise vahendile ning edendas soodsate raadiote ("Volksempfängers") tootmist.

Pärast seda, kui juudid olid läbi USA ajalehtede, kui ka saksa kaupade boikoteerimine USA-s, esimest korda kuulutanud natsionaalsotsialistlikule Saksa Riigile sõja, ei tahtnud natsionaalsotsialistid sellega niisama leppida ja korraldasid 1. aprillil 1933 omapoolse juutide ettevõtete boikoti kogu riigis. Boikott kestis vaid 24 tundi ja selleks kasutati SA-meestest valvureid juutide poodide ees. 23. aprillil külastas dr Goebbels oma sünnilinna Rheydti, mis oli ta aukodanikuks nimetanud. 24. aprillil pidas ta linnas suurele rahvamassile kõne. 10. mail toimus Berliinis kuulus raamatute põletamine, kus dr Goebbels pidas sütituskõne. 1933. aastal olid veel olulised päevad: 22. september (Riigikultuurikoja loomine), 4. oktoober (peatoimetajate seadus). Detsembris toetas ta ühingu „Jõud läbi rõõmu“ kultuuriprogrammi väljaarendamist. Pärast 1934. aastal kolimist teenistusvillasse Berliin-Wannseesse, tegi ta endale paadijuhi loa ja soetas endale jahi. Lisaks omas ta veel teenistuskorterit valituskvartalis Hermann-Göring-Straße 20, mis asus Brandenburgi värava lähistel. Veebruaris 1934 rakendas Goebbels filmitsensuuri ja riigifilmiseaduse. Sellega soovis ta jäädavalt lõpu teha Weimari vabariigi noori hukutavatele filmidele. 1936. aastal arvas ta kultuurikojast välja isikud, kelle vanematest üks pool juudi päritolu olid. 1937. aastal korraldas ta tõuvõõrandunud kunsti konfiskeerimise muuseumites, ning näitas neid Münchenis samanimelises väljapanekus. Niisamuti allutas ta 1937. aastal, pärast pikki läbirääkimisi, filmikontserni Universum-Film AG (UfA) riigile.

Augustis 1938 kavatses ta naine lahutada, kuna Goebbelsi oli afäär UfA näitlejanna Lida Baarovaga. Lahutus jäi aga ära, kui paar käis Füüreri juures väga pikal jutul, pärast mida mõlemad taas leppisid. Teise maailmasõja puhkemisel suurendas Goebbels propagandat ringhäälingus „eriteadete“ ja nädalaringvaateprogrammide näol. 26. mail 1940 ilmus Goebbelsi asutatud nädalalehe „Das Reich“ (Riik) esimene number. Riigipropagandaministrina koostas ta arvukalt artikleid, mis olid suunatud nii sise- kui välisriikide haritud ringkondadele. Heliemalt Venemaa sõjakäigu algusest hakkas ta intensiivsemalt töötama filmipropaganda väljatöötamisel. Goebbels sekkus isiklikult isegi UfA filmide dialoogide korrigeerimisse. Selle kohta on parim näide film „Kolberg“, mille käsikiri muudeti 50% ulatuses Goebbelsi poolt ümber. Sellepärast oli väljend „filmiminister“ rohkem kui tabav. Niisamuti valmis 1940 Goebbelsi mõjul film Juut Süss.

Propagandajuht

Oma kuulsas kõnes Berliini Spordipalees 18. veebruaril 1943, kutsus ta saksa rahvast üles vastu pidama, hoidmaks ära Saksamaa okupeerimine bolševike poolt.

Viimaste sõjapäevadel aprillis 1945 kolis Goebbels koos oma naisega Riigikantselei punkrisse, nn „juhipunkrisse“.

21. aprillil pöördus ta viimast korda saksa rahva, eelkõige aga berliinlaste poole:

„Berliini kaitsjad! Teile on pööratud te naiste, emade ja laste pilgud. Nemad on teile usaldanud oma elu ja tuleviku. Te teate oma ülesannet, ja mina tean, et te täidate selle eeskujulikult. Teie enesetõestamise tund on käes. (…) Mina jään oma kaastöötajatega loomulikult Berliini. Ka minu naine ja lapsed on siin ja jäävad siia. (valju plahvatus taustal) Ma aktiveerin kõigi vahenditega riigipealinna kaitse. Minu mõtted ja teod on pühendatud teie heaolule ja me ühise vaenlase tõrjumisele. Meie linna müüride ees murtakse ja peab murtama mongolite pealetung. Meie võitlus saab olema kogu rahva sihikindlamaile võitlusest tähiseks. Täitetuna fanaatilise tahtega, mitte lasta Riigi pealinna langeda bolševike kätte, oleme me solidaarselt võitluseks ja tööks esile astunud. Meie sihiks on me Riigi vabadus ja sotsiaalse õigluse riik, tulevases, õnnelikus tulevikus.“ (Völkischer Beobachter 23. aprill 1945)

Goebbels oli 29. aprillil 1945 tunnistaja, kui Hitler enne oma vabasurma Eva Brauniga abiellus. Hitler nimetas oma poliitilises testamendis Goebbelsi enda järglaseks Riigikantsleri ametis.

Lapsed

Joseph Goebbels mit seinen Kindern.jpg

1. mail 1945 tapsid Goebbels ja ta naine end (ilmselt) sinihappega. Goebbelsi sekretäri Schwägermanni kohaselt olevat Goebbels end hoopis maha lasknud, samal ajal kui Magda Goebbels mürki võttis. Sellega ei ühti aga leitud põlenud laipade Punaarmee poolsed lahkamisaruanded. Enne seda oli SS-arst Helmut Kunz nende käsul uimastanud Goebbelsite lapsed, kes tapeti siis Magda Goebbelsi ja Adolf Hitleri ihuarsti Ludwig Stumpfeggeri poolt sinihappekapslitega. Abielupaari laibad põletati osaliselt 2. mail Uue Riigikantselei hoovis.

Teosed

Kirjandus

Välislingid

Videod

Dr Goebbels kõneleb bolševismist ja demokraatiast:

Audio

Internet

Pärit leheküljelt "http://et.metapedia.org/m/index.php?title=Joseph_Goebbels&oldid=12871"