Josef Dietrich

Allikas: Metapedia
Sepp Dietrich (1892-1966) Üld-SS-i mundris.

Josef „Sepp“ Dietrich (

  1. suuna Mall:Sündinud 28. mai 1892 Hawangen; Surmaruun.png 21. aprill 1966 Ludwigsburg) oli Adolf Hitleri ihukaitseüksuse (Leibstandarte SS Adolf Hitler) ülem ning SS ruunid.png-Oberstgruppenführer ja Relva-SS Generaloberst.

Elukäik

Josef Dietrich on rohkem tuntud hüüdnime Sepp Dietrich järgi. Dietrich sündis 28. mail 1892 Hawangenis. 15. eluaastast töötas ta õpipoisina hotellides. 1911. aasta sügisel astus Dietrich vabatahtlikuna maaväkke. Ta võttis Esimesest maailmasõjast osa suurtükiväelasena ning teenis välja aseveltveebli auastme.

Pärast Esimest maailmasõda teenis Dietrich Baieri politseis. 1924. aastal ülendati ta kapteniks. Eelneval aastal oli ta liitunud NSDAP-ga. Sügisel 1933 võttis ta Kurt Daluegelt üle SS-Oberabschnitt Ost juhtimise Berliinis. Selle kõrvalt oli ta SS-Leibstandarte ülem. 1934. aastal moodustati mainitud „SS-vahipataljonist“ „1. SS-Standarte Adolf Hitler“. SS-ohvitserina osales ta 1934. aastal toimunud Röhmi putši mahasurumises.

Läänesõjakäigus juhtis Dietrich oma üksuse läbi Hollandi, Belgia ja Põhja-Prantsusmaa ning jõudis Dunkerque välja. 1941. aasta aprillis osales Dietrich brigaadiga Balkani sõjakäigus. Pärast seda formeeriti ta juhitud üksus SS-diviis ning Venemaa sõjakäigu alguses asus Dietrich diviisiga Lõuna-Ukrainasse. 1942. aastal toimus diviisi ümberformeerimine, rindele toodi see tagasi 1943. aasta jaanuaris. Dietrich osales oma Harkovi lahingus, järgnenud suvel aga Kurski lahingus, kus ta sattus ka Prohhorovka tankilahingusse. Kurski lahingu käigus määrati Dietrich 27. juulil 1. SS-soomuskorpuse ülemaks ja aasta hiljem, 24. oktoobril 1944 jõudis ta oma sõjaväelise karjääri kõrgeimasse ametisse 6. SS-tankiarmee juhatajaks. Sama aasta detsembris osales ta oma tankidega viimases suurrünnakus – Ardennide ofensiivis. Teise maailmasõja viimased lahingud pidas Dietrich Ungaris ja Austrias.

Dietrichile mõisteti 1946. aasta juulis, süüdistatuna USA sõjavangide hukkamises, eluaegne vanglakaristus, kuid ta vabanes 1955. aasta oktoobris. 1957. aasta mais oli Dietrich taas kohtu ees, kus uuriti ta osalust nn Pikkade nugade öö sündmustes. 65-aastasele Dietrichile määrati 18-kuuline vanglakaristus. Relva-SS kindral Sepp Dietrich suri21. aprillil 1966 Ludwigsburgis. Dietrich jäi surmani veendunud natsionaalsotsialistiks. Kuulsa kindrali matustest võttis osa enam kui 7000 inimest, valdavalt Relva-SS veteranid.

Autasud

Esimene maailmasõda

  • II. ja I. klassi Raudrist (1914)
  • III. Klassi Baieri Sõjateeneterist
  • Austria Vaprusmedal
  • II. ja I. astme Sileesia Kotkas (1919)
  • Võitlusmasina Mälestusmärk (1921)

Natsionaalsotsialistliku ajastu autasud

Välislingid

Josef Dietrichi elulugu