30. Valgevene Relvagrenaderide SS-diviis

See alles hiljem relva SS-i üleviidud diviis moodustati Valgevene (politsei)brigaadi baasil. Brigaad pandi kokku juulis 1944.a nende Valgevene politseipataljonide baasil, millistel õnnestus koos Saksa vägedega Valgevenest taanduda Punaarmee 1944.a suvise suurpealetungi ajal.

Augustis 1944 viidi valgevenelased Prantsusmaale, kus brigaad kiiresti jalaväediviisiks laiendati. Samas arvati üksus ka relva SS-i koosseisu. Juba septembris astus diviis Läänerindel lahingusse. Vaheldumisi tuli sõdida nii angloameerika üksuste kui kohalike prantsuse partisanidega. Diviis ei näidanud sealjuures üles erilist võitlusvaimu ja kaotas palju elavjõudu deserteerimise läbi. Kuuldavasti jooksid paljud valgevenelased üle ka eesmärgiga astuda kindral Andersi Poola armeesse. Novembris 1944 tõmmati kokkusulanud (ja usalduse kaotanud!) üksus tagalasse ja likvideeriti lõplikult sama aasta detsembris Saksamaal. Allesjäänud slaavi taustaga isikkoosseis suunati kindral Vlassovi Vene Vabastusarmeesse.

Oma paarikuise eksistentsi jooksul oli diviis enam-vähem jalaväediviisi tüüpkoosseisuga ja koosnes järgmistest rügementidest: • Waffen-Grenadier Regiment 75 • Waffen-Grenadier Regiment 76 • Waffen-Grenadier Regiment 77 • Waffen-Artillerie Regiment 30 Veel olid diviisis pioneeri- ja sidepataljonid, kasaka(ratsa-)divisjon, luure- ja tankitõrjekompaniid, õhutõrjepatarei ning diviisi tagalateenistused. Diviisialluvusega üksuste number oli 30.

Nii brigaadi moodustaja kui ka ainus diviisiülem oli obersturmbannführer Hans Siegling.