14. Galiitsia Relvagrenaderide SS-diviis
Esimene “puhas” jalaväediviis relva SS-is. Formeerimist alustati 1943.a kevadel ning diviis moodustati enne II Maailmasõda Poola alla kuulunud lääneukraina alade vabatahtlike baasil (siit ka diviisi mitteametlik nimi – “Galizien”). Vabatahtlikke endid oli muuseas kordades rohkem, kui diviisi jaoks vaja. Formeerimist toimetati Poolas Debica Heidelaagris, kus samal ajal käis ka Eesti SS-brigaadi väljaõpe. “Galizieni” juhtkonna moodustasid saksa ja rahvussaksa kaadrid muudest SS-diviisidest.
Suvel 1944 saabus diviis Idarindele. Kohe oma esimestes lahingutes Brodõ-Tarnovi piirkonnas Ida-Karpaatides jäi “Galizien” Punaarmee suurpealetungi käigus piiramisrõngasse. Järgnenud veristes lahingutes diviis hajutati ning algkoosseisu 14 000-st mehest murdis välja Saksa poolele vaid 3000 mehe ümber. Teisel pool rinnet ellujäänud “Galizieni” mehed rohkendasid aga lähiaastateks Ukraina antikommunistlike partisanide ridu. Saksa poolele jõudnud meeskond saadeti diviisi taasformeerimiseks Neuhammerisse. Siis üritati “Galizieni” ka korduvalt n-õ “ümber kantida” kindral Vlassovi Vene Vabastusarmeesse, mis aga Ukraina rahvuslaste vastuseisu tõttu ei õnnestunud. Jaanuaris 1945 oli diviis taastatud ja suunati Sloveeniasse, kust kevadel taanduti lahingutega Austriasse. Aprillis 1945 arvati “Galizien” relva SS-st välja, allutati äsjaloodud Ukraina Rahvuskomiteele ning nimetati ümber Ukraina Rahvusliku Armee (UNA) 1. diviisiks. Võitlejate põhimassile jäi aga see ümberkorraldus sõja lõpupäevade kaootilistes oludes vaid paberitrikiks. Diviisi põhiosa kapituleerus Austrias inglastele, väiksem osa jäi Punaarmee haardesse.
Nagu öeldud, ei lõppenud “Galizieni” sõda II Maailmasõja lõpuga. Mitu tuhat meest, kel ei õnnestunud Brodõ katlast välja murda, peitusid Karpaatide mägedesse ja liitusid Stepan Bandera Ukraina rahvuslike partisanidega. 1946/47. talvel murdis osa neist endile organiseeritud võitluse käigus tee lahti läbi kogu Punaarmeest okupeeritud Ida-Euroopa(!) ning jõudis välja USA okupatsioonitsooni Saksamaal.
1944.a lahingutes oli “Galizien” relva SS-jalaväediviisi tüüpkoosseisuga ja koosnes järgmistest rügementidest: • Waffen-Grenadier Regiment 29 • Waffen-Grenadier Regiment 30 • Waffen-Grenadier Regiment 31 • Waffen-Artillerie Regiment 14 Jalaväediviisi koosseisuga diviisis olid veel luure(füsilier-), pioneeri- ja sidepataljon, õhutõrjepatarei ja tankitõrjekompanii ning diviisi tagalateenistused. Diviisialluvusega üksuste number oli 14.
“Galizieni” formeerija ja esimene ülem oli brigadeührer Walter Schimana. Läbi aastate 1943-45 juhtis diviisi brigadeführer Fritz Freitag, keda lühiajaliselt asendasid brigadeführer´id Sylvester Stadler (hiljem “Frundsbergi” ülem) ja Nikolaus Heilmann (vt ka 15. Läti SS-diviis). Sõja lõpunädalail, juba peale väljaarvamist relva SS-st määrati diviisiülemaks ukrainlane kindralleitnant Pavlo Šandruk.
