Felix Steiner
Felix Martin Julius Steiner (
- suuna Mall:Sündinud 23. mai 1896 Stallupönen, Ida-Preisimaa;
12. mai 1966 München) oli SS-Obergruppenführer ja Relva-SS kindral.
1914. aasta märtsis, pärast küpsuseksamit astus lipnikjunkruna 5. (Ida-Preisi) Hermann von Boyeni jalaväerügementi nr. 41 Tilsitis. Novembris 1914 sai raskelt haavata. 1916. aasta algul osaleb Kuramaa rindel: Daugava lahingutel, Riia vallutamisel teenides selle eest I klassi Raudristi. 1918. aastal osaleb Prantsusmaa lahingutel: Wytsschaete juures Houthoulsteri metsas ja Kemmelis. Viimaks demobiliseeritakse Danzigis.
Augustis 1934 saab väljaõppeameti ülemaks. Juunist 1936 saab SS rügemendi „Deutschland“ komandöriks Münchenis.
1938–1940 võtab osa sõjategevusest Tšehhis, Poolas ja Prantsusmaal teenides välja Raudristi Rüütliristi. Novembris 1940 saab relva-SS kindralmajoriks ja 5. SS tankigrenaderidiviisi „Wiking“ komandöriks. 1941. aastal osaleb diviisiga lahinugtes Ukrainas ja Donbassis ning teenib välja Saksa Risti Kullas. Jaanuaris 1942 ülendatakse kindralleitnandiks. Osaleb lahingutes Kubani steppides ja Kaukaasias. Novembrist 1942 III Brandenburgi tankikorpuse juhataja. Vahepeal teenib välja Tammelehed Rüütliristi juurde. Veebruarist 1943 osaleb lahingutes väegrupp Doniga, maist 1943 on III Germaani Soomuskorpuse ülem. Seejärel suundub uue juhitava üksusega lahingutesse Leningradi ees, Narvas ja Eestis. Jaanuarist 1945 11. armee ülemjuhataja, võitleb Pommernis ja Oderil. Aprillist 1945 on III SS tankikorpuse komandö. Samal ajal ka lühiajaliselt armeegrupi Steiner ülemjuhataja ning osaleb lahingutes Berliinist põhjas ja Mecklenburgis.
3. maist 1945 on Steiner inglise sõjavangis. Ta vabastati 27. aprillil 1948. Hiljem hakkas kirjanikuks.
Teosed
- „Die Wehridee des Abendlandes“, 1952.
- „Von Clausewitz bis Bulganin“, 1956.
- „Die Freiwilligen, Idee und Opfergang“, 1958.
- „Relva-SS vabatahtlikud“, 1999. Olion.
