29. Itaalia Relvagrenaderide SS-diviis

Tegemist oli Itaalia SS-Leegionist väljakasvanud diviisiga. Itaalia SS-Leegion moodustati 1943.a sügisel kukutatud diktaator Benito Mussolini pooldajate relvaüksustest. 1944.a veebruaris asuti Leegioni baasil brigaadi moodustamisele. Üksus sai nimeks 1. SS-brigaad “Italien” ning väljaõpe toimus Põhja-Itaalias. Aprillis 1944 eraldati väljaõppel olevast brigaadist rügemendisuurune võitlusgrupp ja saadeti see Anzio rindelõiku angloameeriklaste vastu. Juunis ühines võitlusgrupp “Italieni” põhiosaga Piemontes. Sestsaadik kuni sõja lõpuni sõdis “Italien” partisanidega üle kogu Põhja-Itaalia eralditegutsevate võitlusgruppidena. Perioodiliselt tuli neil võitlusgruppidel sõdida ka lääneliitlaste rindeüksuste vastu. Otsus “Italieni” laiendamiseks diviisiks sündis 1945.a algupoolel. Ilmselt saadi diviis kokku vaid formaalselt, liites mehaaniliselt juurde fašistliku miilitsa erinevaid relvaüksusi.

Diviisi moodustamisel võeti aluseks jalaväediviisi struktuur, kuid pidevalt lahingutes hõivatud eralditegutsevatest võitlusgruppidest traditsioonilise ülesehitusega diviisi kujundamine ilmselt ei õnnestunud. Ka on andmed diviisi rügementidele planeeritud numbritest äärmiselt vasturääkivad. Mõnedel andmetel koosnes “Italien” järgmistest rügementidest: • Waffen-Grenadier Regiment 81 • Waffen-Grenadier Regiment 82 • Waffen-Artillerie Regiment 29 Kindlasti olid mingil kujul olemas ka muud jalaväediviisile tavapärased toetusüksused, kuid pidevalt killustatult tegutsenud “Italieni” puhul ei ole enam võimalik kindlaks teha nende koosseisu ja suurust. Lisaks allus diviisile veel mitu muud pataljoniekvivalentset mustsärklaste üksust.

“Italieni” brigaadi moodustamise käiku juhtis end 15. Läti SS-diviisi ülem brigadeführer Peter Hansen. Mingi aja juhtis “Italieni” oberführer Gustav Lombard, viimane diviisiülem oli oberführer Erwin Tzschoppe.