V Riigikogu
V Riigikogu volitused kestsid 15. juunist 1932 kuni 31. detsembrini 1937.
V Riigikogu valis 19. juulil 1932 Karl Einbundi esimese valitsuse, 1. novembril 1932 Konstantin Pätsi neljanda valitsuse, 18. mail 1933 Jaan Tõnissoni neljanda valitsuse ja 21. oktoobril 1933 Konstantin Pätsi viienda valitsuse.
Kuna rahvas lükkas tagasi V Riigikogu poolt rahvahääletusele pandud põhiseaduse eelnõu, nõudis rahvusliku keskerakonna Riigikogu rühma esimees Tõnis Kalbus Riigikogu juhatuselt uue Riigikogu valimiste väljakuulutamist, kuna on tulnud ilmsiks vastolu Riigikogu seisukoha ja rahva enamuse tahte vahel. Ka kohtu- ja siseministeeriumi nõunik Johannes Klesment leidis, et Riigikogu ei ole enam kõrgeima võimu, rahva, tahte esindaja, ja seetõttu tuleks välja kuulutada uue Riigikogu valimised[1]. Siiski jäi Riigikogu edasi ametisse. Põhjenduseks toodi, et rahvahääletusele ei pandud Riigikogu poolt vastuvõetud seadust, vaid seaduseelnõu[2]. 24. juunil 1933 nõudis asunike erakonna kongress, et Riigikogu läheks laiali[3]. Riigikogu juhatuse hinnangul ei näinud põhiseadus, riigikogu valimise seadus ega riigikogu kodukord ette võimalust selleks, et põhiseaduse eelnõu tagasilükkamise järel peaks välja kuulutatama uued riigikogu valimised. Riigikogu juhatuse otsus oli lõplik[4].
15. märtsil 1934 kinnitas V Riigikogu sama aasta 12. märtsil kogu riigis kehtestatud kaitseseisukorra kehtivuse.
10. aprillil 1934 esitasid Põllumeestekogude rühma liikmed Jaan Soots ja Artur Tupits Riigikogu juhatusele ettepaneku, et Riigikogu liikmete arvu vähendataks 24. jaanuaril 1934 jõustunud uue põhiseaduse alusel poole võrra, kuna uues põhiseaduses oli Riigikogu liikmete arvuks ette nähtud 50. Juhatuse arvates ei olnud selleks seaduslikku alust, ka oleks tekkinud vähendamise juhul küsimus, kas pärast 24. jaanuari Riigikogu poolt vanas koosseisus vastu võetud otsused oleksid olnud seaduslikud. Riigikogu oli juba ümbervalimisele määratud ja oli vaevalt oodata, et ta veel kokku astub, kui seda ei nõua Riigivanem[5]. 13. aprillil 1934 lükkas Riigikogu juhatus ettepaneku tagasi.
V Riigikogu asemele pidi 29. ja 30. aprillil 1934 valitama uue põhiseaduse alusel VI Riigikogu, kuid viimase valimiste mittetoimumisel jäi ta edasi ametisse, kuna puudus seaduslik alus tema laialisaatmiseks ilma uue Riigikogu valimisi korraldamata – isegi pärast tema volituste algse 3-aastase tähtaja lõppu 1935. aastal. Pärast 2. oktoobrit 1934 V Riigikogu enam koos ei käinud, tegutsesid Riigikogu juhatus ja kantselei. Dekreedina antud seadused esitas Riigivanem Riigikogu juhatusele. Riigikogu koosseisu ja tema kantselei (14 ametnikku ja 20 vabateenijat) palkadeks määrati kuni 1937. aasta lõpuni riigieelarvega sadu tuhandeid kroone.
Riigihoidja Konstantin Päts lõpetas V Riigikogu volitused Rahvuskogu poolt vastuvõetud Üleminekuaja seaduse alusel arvates 1. jaanuarist 1938. Riigikogu asjaajamine, varad ja varalised kohustused läksid üle Riigikantseleile, Riigikogu ametnikud ja teenijad viidi üle Riigikantselei koosseisu.
8. detsembri 1935 vapside mässukatse puhul valmistatud lendlehtedes on V Riigikogust vaikides mööda mindud, seal lastakse Artur Sirgu valitsus ametisse nimetada selleks otstarbeks ellu kutsutud "Rahvuskongressil", kuhu teiste hulgas kuulusid Andres Larka, Artur Sirk ja Aleksander Seiman.
Sisukord
V Riigikogu esimeeste loend
- 20. juuni 1932 – 19. juuli 1932 Karl Einbund
- 19. juuli 1932 – 18. mai 1933 Jaan Tõnisson
- 18. mai 1933 – 29. august 1934 Karl Einbund
- 28. september 1934 – 31. detsember 1937 Rudolf Penno
V Riigikogu liikmete loend
- Ado Anderkopp
- Nigol Andresen
- Karl Ast
- Karl Baars
- Nikolai Bulin
- Bernhard Eilman
- Kaarel Eenpalu
- Rein Eliaser
- Johan Fuks
- Ivan Gorškov
- Aleksei Gretšanov (kuni 24. märtsini 1936)
- August Gustavson (25. mai – 21. juuni 1934)
- Oskar Gustavson
- Mihkel Hansen
- Johannes Hiob (3. juuli 1934 – suri 27. septembril 1937)
- Johan Holberg
- Johannes Jaanis
- Leopold Johanson
- Erich Joonas
- Mihkel Juhkam (alates 20. juunist 1932)
- Aleksander Jõeäär
- August Jürima
- Juhan Kaarlimäe
- Tõnis Kalbus
- Aleksander Kapp (alates 27. septembrist 1934)
- Alo Karineel
- Oskar Kask
- August Kerem
- Hermann Koch (Saksa-rootsi valimisblokist)
- Konstantin Konik (suri 3. augustil 1936)
- Jakob Koppas
- Johannes Kraan (21. juunist – 3. juuli 1934)
- Priidik Kroos (kuni 1. märtsini 1934) (Pahempoolsete tööliste ja kehvikute nimekirjast)
- Hugo Kukke
- Rudolf Kuris (kuni 13. juulini 1933)
- Karl Kurmiste
- Aleksander Kärner
- Oskar Köster
- Roman Laes (Pahempoolsete tööliste ja kehvikute nimekirjast)
- Arnold Lainevool (alates 27. septembrist 1937)
- Jaan Lattik
- August Laur
- Stepan Leidtorp (alates 25. jaanuarist 1935)
- August Leps
- Efim Liivik
- Jakob Loosalu
- Villem Maaker
- Helmut Maandi (alates 13. juulist 1933)
- Hans Martinson (suri 25. jaanuaril 1935)
- Mart Martinson
- Mihkel Martna (suri 23. mail 1934)
- Egor Masanzev (alates 24. märtsist 1936)
- Jaan Masing
- Aleksander Mekkart (alates 18. juulist 1932)
- Mihkel Mihkelson
- Jaan Mõttus
- Aleksander Oinas
- Aleksander Ossipov
- Jüri Ottas
- Rudolf Penno
- Johannes Perens
- Eduard Pesur
- Jaan Piiskar
- Otto Pukk
- Mihkel Pung
- Konstantin Päts
- Adam Randalu
- Karl-August Randsalu
- August Rattas (Pahempoolsete tööliste ja kehvikute nimekirjast)
- Aleksander Raudkepp
- August Rei
- Marie Reisik
- Vladimir Roopere
- Josep Rukki (23. mai – 25. mai 1934)
- August Salum
- Carl Schilling (Saksa-rootsi valimisblokist)
- Peeter Schütz
- Johan Sihver (kuni 27. septembrini 1934)
- Johannes Sikkar
- Aleksander Silverstov (Pahempoolsete tööliste ja kehvikute nimekirjast)
- August Sirro
- Karl Soonpää
- Jüri Soontak
- Jaan Soots
- Aleksei Sorokin (suri 1. aprillil 1933)
- Julie Steinmann
- Otto Strandman (kuni 20. juunini 1932)
- Albert Suurkivi
- Oskar Suursööt
- Jakob Sõnajalg
- Aleksander Sõster
- Theodor Tallmeister
- Karl Tamm
- Johannes Tamson (Pahempoolsete tööliste ja kehvikute nimekirjast)
- Peeter Tarvel (kuni 18. juulini 1932)
- Jaanus Tasuja
- Jaan Teemant
- Otto Tief
- August Tobro
- Kustas Tonkmann
- Artur Tupits
- August Tõllasepp
- Jaan Tõnisson
- Aleksander Täheväli
- Maksim Unt
- August Usai
- August Vann
- Richard Veermaa
- Feodor Veiss (alates 1. aprillist 1933)
- Mathias Vesterblom (alates 20. juunist 1932, W. Wrangelli asemel) (Saksa-rootsi valimisblokist)
- Jüri Voiman
- Wilhelm Wrangell (kuni 20. juunini 1932, tema asemel M. Vestblom) (Saksa-rootsi valimisblokist)
- Aleksander Välison (alates 1. märtsist 1933)
- Johannes Zimmermann
Riigihoidja otsus nr. 290.
RT 1937, 103, 841.
29. detsembril 1937.
Lõpetan senise Riigikogu volitused arvates 1. jaanuarist 1938.
Alus: Üleminekuaja seaduse (RT 71 ― 1937) § 6.
K. Päts
Riigihoidja.
Joh. Müller
Kohtuminister.
Viited
- ↑ Kas riigikogu peab minema laiali. Vaba Maa, 15. juuni 1933, nr. 137, lk. 1.
- ↑ Uued mehed Toompeale. Rahvaleht, 15. juuni 1933, nr. 69, lk. 1.
- ↑ Kroon alla ja Riigikogu laiali. Vaba Maa, 27. juuni 1933, nr. 147, lk. 2.
- ↑ Riigikogu juhatuse motiivid riigikogu mittelaialimineku põhjenduseks. Vaba Maa, 1. juuli 1933, nr. 151, lk. 3.
- ↑ 50 rahvasaadiku saatus kaalul. Rahvaleht, 12. aprill 1934, nr. 84, lk. 1.
Vaata ka
Kirjandus
- Kas riigikogu asub enesekitsendamisele? Vaba Maa, 6. aprill 1934, nr. 79, lk. 3.
- Riigikogu jääb 100-pealiseks. Vaba Maa, 14. aprill 1934, nr. 86, lk. 1.
- Valitsuse ja riigikogu koostöö alused. Kaja, 15. september 1934, nr. 218, lk. 1.
- Poliitilised mõttevahetused Toompeal. Kaja, 17. september 1934, nr. 219, lk. 3.
- Riigikogu ei tule enam kokku. Kaja, 12. oktoober 1934, nr. 241, lk. 3.