Otto Strandman
| Otto Strandman | |
|---|---|
| 250px | |
| 2. Eesti Vabariigi peaminister | |
| Ametis | 8. mai – 18. november 1919 |
| Eelmine | Konstantin Päts |
| Järgmine | Jaan Tõnisson |
| 1. Riigikogu esimees | |
| Ametis | 4. jaanuar – 18. november 1921 |
| Järgmine | Juhan Kukk |
| 10. Riigivanem | |
| Ametis | 9. juuli 1929 – 12. veebruar 1931 |
| Eelmine | August Rei |
| Järgmine | Konstantin Päts |
| Isiklik teave | |
| Sündinud | 30. november 1875 Vandu, Virumaa |
| Surnud | 5. veebruar 1941 Kadrina |
| Rahvus | eestlane |
| Poliitiline partei | Eesti Radikaal-Sotsialistlik Partei (1917) Eesti Tööerakond (1917–1932) |
| Alma mater | Tartu Ülikool Peterburi ülikool |
Otto August Strandman VR III/1 (
- suuna Mall:Sündinud 30. november 1875;
5. veebruar 1941) oli Eesti poliitik ja diplomaat. Ta oli maist novembrini 1919 Eesti Vabariigi peaminister ja aastatel 1929–1931 riigivanem.
Majandusministrina etendas Strandman 1923–1924 juhtivat rolli Eesti majanduspoliitika muutmises, pannes seega aluse järgnevale majanduslikule tõusule.
Elulugu
Otto Strandman sündis 30. novembril 1875 Vandu külas Undla vallas Kadrina kihelkonnas. Tema isa oli Kadrina kihelkonna Undla valla Neeruti mõisa õpetaja Hans Strandman, ema neiupõlvenimi oli Apfelbaum. Vend Andres Strandman oli Vene Keisririigi teenistuses ning 1905. aastal Peterburi vangla Krestõ ülem. Tal oli ka õde Anna.[1]
Esmase hariduse sai Otto Strandman oma isalt. 1886. aastal läks ta Rakvere linnakooli. Edasi õppis ta Tallinna Aleksandri ja Peterburi V ja VII gümnaasiumis, lõpetas eksternina Tallinna kubermangugümnaasiumi. Seejärel töötas ta kolm aastat Riigipanga Tallinna kontoris.
1899–1901 õppis Strandman Peterburi ülikooli ja 1901–1903 Tartu Ülikooli õigusteaduskonnas.
Strandman osales 1905. aasta revolutsioonis ning elas seetõttu 1905–1909 pagulasena Šveitsis, Soomes ja mujal Euroopas.
1917. aastal osales Strandman Eesti Tööerakonna loomises. 1917–1918 oli ta Eesti Maapäeva esimees.
1918. aastal oli Saksa okupatsioonivõimude poolt vangistatud.
1919. aasta maist novembrini oli Strandman Eesti peaminister ja sõjaminister. Strandmani valitsus käivitas 1919. aasta maareformi.
Strandman oli ka varem tegelnud riigi rahapoliitikaga. 7. ja 19. detsembril 1923 süüdistas ta Riigikogu ees mitu aastat ametis olnud rahaminister Georg Vestelit seonduvalt selleks ajaks suuresti raisatud Eesti kullavarudega valetamises ja riigi vara riisumises. Strandmani kriitika viis Konstantin Pätsi valitsuse langemisele ja Pätsi eemaldumisele poliitikast 1931. aastani.[2]
Pärast Vabadussõda loodi lühikese aja jooksul palju ettevõtteid ja tööstust arendati peamiselt laenude abil, jõudes paratamatult rahalistesse raskustesse. Rahaministrina pakkus Strandman välja plaani Eesti majanduspoliitika muutmiseks, mis sisaldas riigivõla vähendamist, riigieelarve kärpimist ja tollide tõstmise teel väliskaubanduse tasakaalu viimist. Alguses ei olnud Strandmani reformidel erilist mõju ja ta sai kriitikat nii vasak- kui ka parempoolsetelt erakondadelt, kuid kümnendi keskpaigaks oli Eesti marga kurss stabiliseerunud.[3] Strandmani ideeks oli Eesti majanduse ülesehitamine põllumajandusest, mitte Venemaa ja Euroopa vahelisest transiidist lähtuvalt. Eeskujuks eduka põllumajandusriigina tõi Strandman Taani.[4] Ajakirjanduses said tema reformid Nõukogude Liidu tollase majanduspoliitika järgi nimeks UMP (Uus majanduspoliitika) ja KUMP (Kõige uuem majanduspoliitika).
1924 võeti tema ettepanekul Eesti rahaühiku nimetusena kasutusele Eesti kroon.
Ta oli Eesti delegaat Rahvasteliidu Assamblee 9. istungil 1928. aastal.
Strandmani saadikuajal Poolas käis novembris 1928 Varssavis eridelegatsioon eesotsas kindralite Johan Laidoneri ja Paul Lillega.
Strandmani kui riigivanema aeg langes kokku maailmamajandust tabanud kriisiga.
Riigivanemana käis 1930. aastal visiidil Poolas. Eestisse naastes sõitis ta Lätist läbi seal toimunud rahvaloenduse ajal ja loeti seetõttu loendusel Läti elanikuks.[5]
1933–1939 oli ta saadik Prantsusmaal.
1938. aastal oli Strandman Alalise Rahvusvahelise Kohtu rahvuslik kohtunik.
Pärast oma saadikutöö lõppu pöördus Strandman Eestisse tagasi. Eesti okupeerimise järel asus ta elama oma kodutallu Kadrinas.
Strandman sooritas enesetapu 5. veebruaril 1941, kui NKVD ametnikud tulid teda vangistama.
Viited
- ↑ Neeruti kooli ajaloost
- ↑ Sirp: Otto Strandman manitseb tänaseid eelarvetegijaid
- ↑ XX sajandi kroonika, I osa; Eesti Entsüklopeediakirjastus, Tallinn, 2002; lk. 264
- ↑ Pillak, Peep. Eesti Päevaleht – Riigimees Otto Strandman 130, 03.12.2005
- ↑ Riigivanem loetakse Läti elanikkude nimekirja... Päevaleht, 12. veebruar 1930, nr. 42, lk. 3
.jpg){kind=link}