Oskar Gustavson

Allikas: Metapedia

Oskar Gustavson (14. veebruar 1889 Kogula vald, Saaremaa1945 Tallinn) oli Eesti poliitik ja ajakirjanik.

Ta lõpetas Kaarma õpetajate seminari. Ta on olnud ametis Hiiumaal ja Pärnumaal. Ta oli I maailmasõja invaliid. Sotsialistlikust töölisliikumisest on ta osa võtnud aastast 1917. Saksa okupatsiooni ajal oli ta vanglas[1].

Oskar Gustavson kuulus EISTP liikmena I, II, III, IV ja V Riigikogu koosseisu. Neist kahes viimases täitis ta teise abisekretäri rolli (13. märts 1930 – 14. juuni 1932 ja 20. juuni 1932 – 31. detsember 1937).

Ta oli 38. valimisringkonnast valitud I Riigivolikogu liige. 5. detsembril 1939 peetud kõnes pidas ta suurimaks ohuks Eesti iseseisvusele Kaarel Eenpalu kodukäijaid, kes kollitavad ja ähvardavad üle pea kasvada[2].

Gustavson hukkus 1945. aasta detsembris Tallinnas ülekuulamiselt põgenedes.

Viited

  1. Eesti II Riigikogu. Tallinn, 1924
  2. Aeg nõuab kulude kärpimist. Rahvaleht, 6. detsember 1939, nr. 287, lk. 8.

Välislingid