Oskar Gustavson
Oskar Gustavson (14. veebruar 1889 Kogula vald, Saaremaa – 1945 Tallinn) oli Eesti poliitik ja ajakirjanik.
Ta lõpetas Kaarma õpetajate seminari. Ta on olnud ametis Hiiumaal ja Pärnumaal. Ta oli I maailmasõja invaliid. Sotsialistlikust töölisliikumisest on ta osa võtnud aastast 1917. Saksa okupatsiooni ajal oli ta vanglas[1].
Oskar Gustavson kuulus EISTP liikmena I, II, III, IV ja V Riigikogu koosseisu. Neist kahes viimases täitis ta teise abisekretäri rolli (13. märts 1930 – 14. juuni 1932 ja 20. juuni 1932 – 31. detsember 1937).
Ta oli 38. valimisringkonnast valitud I Riigivolikogu liige. 5. detsembril 1939 peetud kõnes pidas ta suurimaks ohuks Eesti iseseisvusele Kaarel Eenpalu kodukäijaid, kes kollitavad ja ähvardavad üle pea kasvada[2].
Gustavson hukkus 1945. aasta detsembris Tallinnas ülekuulamiselt põgenedes.
