Kaarel Eenpalu
Kaarel Eenpalu (1935. aastani Karl August Einbund;
- suuna Mall:Sündinud 28. mai 1888;
27. või 28. jaanuar 1942) oli Eesti poliitik, jurist ja ajakirjanik. Ta oli Riigivanem juulist novembrini 1932 ja peaminister aastatel 1938–1939.
Elulugu
Karl August Einbund sündis 28. mail 1888 Palu talus, Vesneri vallas Tartumaal. Tema isa oli Andres Einbund.
Ta alustas oma kooliteed Vesneri vallakoolis. Edasi siirdus ta Hugo Treffneri Gümnaasiumi, mille lõpetas 1909. aastal. Seejärel õppis Einbund 1909–1914 Tartu Ülikoolis õigusteadust ja tegi lõpueksamid Moskva Ülikooli juures. Tal oli õigusteaduste kandidaadi (cand. jur.) kraad.
Einbund osales aastatel 1914–1917 Esimeses maailmasõjas, lõpetas 1917 Petrogradis Paul I sõjakooli. 1917. aastal formeeris ta Eesti suurtükiväebrigaadi 5. patarei ja oli 1918. aastani selle ülem. 1918–1919 võttis Einbund osa Vabadussõjast Tartu vabatahtlike pataljoni, kuhu kuulus 110-120 meest, ülemana. 1919. aastal formeeris ta 2. Suurtükiväepolgu 7. patarei ja oli selle ülem. Einbund läks pärast sõja lõppu reservi leitnandi auastmes.
1919. aastal valiti Einbund Eesti Rahvaerakonna liikmena Asutavasse Kogusse. Seal oli tal riigikontrolöri ametikoht.
1920. aastast alates oli ta Riigikogu liige ja siseminister. Ta oli üks Eesti Politsei rajajaist.
1923. aastal läks Einbund Rahvaerakonnast üle Põllumeestekogudesse.
1926–1932 ja 1933–1934 oli Einbund Riigikogu esimees, juulist novembrini 1932 riigivanem, 1934–1938 siseminister ja peaministri asetäitja, 1938–1939 peaminister.
Alates 1938. aastast oli Eenpalu I Riigivolikogu liige (79. valimisringkonnast).
Eenpalu arreteeriti juulis 1940 NKVD poolt oma talus. Teda süüdistati Viktor Kingissepa tapmises ning võitluses töölisklassi ja revolutsioonilise liikumise vastu. Ta suri vangilaagris eeluurimise ajal.
