Otto Tief
Otto Tief (
- suuna Mall:Sündinud 14. august 1889 Uusküla;
5. märts 1976 Ahja) oli Eesti Vabadussõja ajal sõjaväelane ja hiljem poliitik, viimase seadusliku Eesti Vabariigi Valitsuse moodustaja Eestis enne taasiseseisvumist.
Sündis Rapla vallas Uuskülas Sildema talus[1].
Sisukord
Haridus
- Esimese maailmasõja puhkemisel õppis ta Peterburi Ülikooli õigusteaduskonnas, mis jäi sõjaväkke mobiliseerimise tõttu lõpetamata.
- 1916 lõpetas Peterburi inseneriväe kooli lipnikuna.
- 1921 lõpetas Tartu Ülikooli õigusteaduskonna.
Teenistuskäik sõjaväes
- 1916 Vene sõjaväe koosseisus Riia rindel
- 1918 oli Vabadussõja alguses Piirivalve Valitsuse teenistuses
- 20. detsembril 1918 noorem ohvitser Kalevlaste Malevas, hiljem selle ülem, juhtis seda Landesveeri sõjas. Kalevlaste Maleva formeerimisel rügemendiks oli selle üksuse ülema abi. Vabadusristi II/3 kavaler.
- 1920 loobus tegevteenistusest kapteni auastmes
Poliitiline tegevus
- 1917 valiti Eesti rahvusväeosade moodustamisel XII Armee Eesti Sõjaväelaste Täidesaatva Komitee ja Eesti Sõjaväelaste Ülemkomitee liikmeks
- 3. ja 5. Riigikogu koosseisu liige
- 1927 töö- ja hoolekandeminister
- 1928 kohtuminister
- 18. septembril 1944 moodustas Eesti Vabariigi Valitsuse Eestis nn Otto Tiefi valitsuse. Valitsuse algkoossseis nimetati ametisse 18. septembril 1944 ja astus ametisse 20. septembril 1944, kuid vastav Riigisekretäri teadaanne on dateeritud 18. septembril 1944.
Otto Tief 1944 - 1976
10. oktoobril 1944 Tief vangistati ja 2.–3. juunil 1945 mõistis NSVL Ülemkohtu sõjakolleegiumi kohtuistung talle kümneaastase vangistuse. Vangis olles mõõtis ta välja Baikonuri kosmodroomi. Pärast vangilaagreid elas Ulutau rajoonis Kasastanis, kus ta töötas maakorraldajana. Tal oli keelatud Eestisse tulla. 1955. aasta diagnoositi Tiefil korduv infarkt, ta sai II grupi invaliidsuse. Ta lahkus töölt ja hakkas taotlema luba Eestisse asuda. 15. mail 1955 sai ta Ulutaust tähtajatu passi ning sõitis Tallinna, kuhu ta elama ei asunud vaid ta kolis oma õe Leena Massovi juurde Rapla rajooni Kommunismi Tee kolhoosi. Siis otsustas KGB Tiefi oma teenistusse saada, kuid kohtumisel KGB esimehe Ivan Karpoviga keeldus Otto Tief kaastööst, mille tulemusel Sovhooside Peavalitsus vallandas Tiefi 1. juulil 1958 töölt ja ta lahkus Eestist sugulase juurde Donbassi, Mospino linna. Elades seal käis ta siiski igal suvel Eestis. Selle eest viis KGB ta 1959. aastal esialgu Pagari tänavale ja edasi Moskvasse. Tiefile tehti ettepanek asuda elama Rootsi ja töötada seal KGB heaks. 1965. aastal kolis Tief Läti NSVsse Heinastesse (Ainaži). Elu lõpuaastal pääses Tief taas Eestisse, olles ravil Ahja maahaiglas, kus ta suri 5. märtsil 1976.
