Leopold Johanson

Allikas: Metapedia

Leopold Johannes Johanson (15. veebruar 1888 Tartu5. detsember 1941 Sosva laager, Sverdlovski oblast)[1] oli Eesti poliitik ja ajakirjanik.

Ta töötas aastatel 19031907 trükiladuja õpilasena Postimehe toimetuses ning 19071911 trükiladujana Helsingis ja Tallinnas.

Aastail 19121913 oli ta Postimehe reporter, 19141919 Tartu Üldise Haigekassa asjaajaja ja 19161917 Tartu toitluskomitee pearaamatupidaja.

Ta osales poliitikas, olles Tartu linnavolikogu liige (19171921) ning Asutava Kogu (19191920), Riigikogu (19201937) ja I Riigivolikogu liige (19381940). Aastail 19281929 oli ta töö-, hoolekande- ja haridusminister August Rei valitsuses ja aastail 19321933 teedeminister Konstantin Pätsi neljandas valitsuses. Aastail 19191920 töötas ta Töö- ja Hoolekandeministeeriumi kindlustusasjade juhataja kohusetäitjana.

Lisaks poliitilisele tegevusele oli ta Eesti Haigekassade Liidu sekretär (19251940) ja Tallinna Töölisteatri asjaajaja (1934).

Arreteeriti NKVD poolt Tallinnas. Mõisteti surma, suri eeluurimise ajal nõukogude vangilaagris.[2]

Ühiskondlik tegevus

Leopold Johanson oli Eesti Sotsiaaldemokraatliku Tööliste Partei, hiljem Eesti Sotsialistliku Tööliste Partei liige.

Ta oli tegev mitmesuguste ajakirjandusväljaannete toimetustes (Töö ja Tervis, Sotsiaaldemokraat, Tulevik, Rahva Sõna).

7. märtsil 1939 tegi ta Riigivolikogus ettepaneku keelata jahipidamine metsluikedele põhjendusel, et kui isegi nii ebaesteetilised loomad, nagu metssead, on kaitse all, siis seda enam peaksid seda olema ilusad linnud. Ettepanek võeti vastu[3].

5. detsembril 1939, kolm kuud pärast Teise maailmasõja algust ja üle kuu aja pärast baaside lepingu sõlmimist, väljendas ta hämmastust kodanliku õhukaitse tegevuse suhtes, küsides, mis siis lahti on[4].

Isiklikku

Leopold Johanson oli abielus Anna Lassmanniga (19141915) ja Aleksandra Lassmanniga (alates 1916. aastast).

Viited

  1. okupatsioon.ee
  2. okupatsioon.ee
  3. Põllumajandus-ala seadused ühte köitesse. Rahvaleht, 8. märts 1939, nr. 57, lk. 7.
  4. Aeg nõuab kulude kärpimist. Rahvaleht, 6. detsember 1939, nr. 287, lk. 8.