Eesti
| Eesti Vabariik |
||||||
|---|---|---|---|---|---|---|
|
||||||
| Hümn: Mu isamaa, mu õnn ja rõõm | ||||||
 |
||||||
| Pealinn ja suurim linn |  Tallinn | |||||
| Riigikeel | eesti | |||||
| Tunnustatud kohalikud keeled | võru, setu | |||||
| Rahvused (2011[1]) | 68.7% eestlased 24.8% venelased |
|||||
| Riigikord | parlamentaarne vabariik | |||||
| - | President | Toomas Hendrik Ilves | ||||
| - | Peaminister | Taavi Rõivas | ||||
| parlament | Riigikogu | |||||
| - | Pindala | 47 549 km² | ||||
| Rahvaarv | ||||||
| - | Hinnanguline 2014 | 1 311 870[2] | ||||
| - | Rahvaloendus 2011 | 1 294 236[3] | ||||
| Ajavöönd | Ida-Euroopa aeg | |||||
| Tippdomeen | .ee | |||||
Eesti Vabariik on riik Põhja-Euroopas. See piirneb põhjast üle Soome lahe Soomega, läänest üle Läänemere Rootsiga, lõunast Lätiga ja idast Venemaa Föderatsiooniga. Eestile kuulub umbes 1500 saart, sealhulgas Saaremaa, Hiiumaa ja Muhumaa. Eesti pindala on 47 549 km².
Eesti on juba 12 000 aastat olnud asustatud siinse põlisrahvuse, eestlaste poolt. Eesti Vabariik loodi 24. veebruaril 1918.
2004. aastal liideti Eesti Euroopa Liiduga.
Sisukord
Nimi
Eesti nimi esineb Pytheasel (320 eKr), tema reisikirjeldus Läänemerele teatab rahvast nimega Ostiatoi.
Tänapäevane Eesti nimi pärineb arvatavasti Rooma ajaloolaselt Tacituselt, kes oma raamatus Germania (umbes 98. aasta) kirjeldas Sueebide mere taga elavat Aestiiks kutsutavat rahvast. Järgmisena mainib Eestit Mithridates (80 e.m.a.) kujul Osericta. See võib olla ka Saaremaa, mitte kogu Eesti. Diodorusel (20 e.m.a.) esineb nimekuju Aestyi. Veel on tuntud Aisti ja Aistorum (Jordanes), Istum ja Aestii (Widsith), Aistland (Gutasaga), Hestia ja Estonum (Saxo Grammaticus), Haestii (Cassiodorus), Eistlanz (Ynglingasaga), Eistland ja Estland (Hervararsaga, Olafsaga, Haraldsaga), Aestland (Bremeni Adam), Astlanda (Idrisi), Estonia, Estlandia (Läti Henrik) jne.
Vanadel kaartidel esinevad nimekujud Estonia, Esthonia, Estonie, Esthonie, Estlandia või lihtsalt Esten (eestlased). Tavakohaset käib see nimetus põhjapoolse Eesti kohta, kuid XV-XVII sajandeil eristub ka Päris-Eesti (Estonia Propria) Liivi lahe ja Võrtsjärve vahel. Muistsed Skandinaavia saagad nimetavad maad Eistlandiks. 1930ndate lõpuni kirjutati seda nime inglise keeles enamasti Esthonia. Saksa keeles kasutati varem nime alguse pika vokaali tähistamiseks nimekuju Ehstland.
Ajalugu
Tänapäeva eestlaste esivanemad jõudsid Eestisse arvatavasti umbes 12 000 aastat tagasi, liikudes lõunast jää alt vabanenud alale. Eestlased on Euroopa vanimate paikselt elanud rahvuste hulgas. Vanimad arheoloogilised leiud Eestist kuuluvad Kunda kultuuri.
Umbes 700 eKr tabas Saaremaad hiidmeteoriit, mis tekitas Kaali kraatrid.
Perioodi 9. sajandist ristisõdadeni nimetatakse viikingiajaks. Merenduses väga arenenud eestlased võitlesid algselt eelkõige rootslastega, kuid Vene ekspansionismi tõttu Nogardia piirkonnas muutusid eestlaste põhivaenlasteks 10.–11. sajandil venelased. Alates 11. sajandist on teada kokku 40 Vene sissetungi Eestisse.
12.–13. sajandil toimunud Põhjala ristisõdades asendati Eesti muinasusund vägivaldselt kristlusega. Sügavam traditsioonide vahetumine toimus pikema aja vältel. Kuni Liivi sõjani kuulus suurem osa Eestist Vana-Liivimaa koosseisu.
16.–18. sajandil valitsesid erinevaid Eesti osi Poola-Leedu, Taani ja Rootsi kuningriigid ning Moskva tsaaririik. Alates Põhjasõjast kuni 20. sajandini oli kogu Eesti Venemaa osa.
Rahvastik
| Rahvused (2009) | |
|---|---|
| Eestlased | 71,8% |
| Venelased | 21,6% |
| Ukrainlased | 2,1% |
| Valgevenelased | 1,2% |
| Soomlased | 0,8% |
| Lätlased | 0,2% |
| Poolakad | 0,2% |
1. jaanuaril 2010 elas Eestis 1 322 845 inimest (rännet arvestamata 1 340 127 inimest). 1. jaanuaril 2008 olid samad näitajad 1 325 408 ja 1 340 935 [4].
Eesti põlisrahvus on eestlased, suurim vähemusgrupp venelased.
Eesti elanike arv väheneb aeglaselt negatiivse loomuliku iibe ja väljarände tõttu. Loomulik iive kasvab ning oli -0,13% (2007) ja -0,045% (2008). Eesti venelaste iive on eestlaste omast veelgi madalam, seega kasvab aja jooksul eestlaste osatähtsus.
Paljudel Eesti elanikel ei ole rahvastikuregistris kirjas tegelik elukoht. Peamiselt puudutab see maapiirkonnast suurtesse linnadesse viimase kümne aasta jooksul elama asunuid. Näiteks Tallinnas arvatakse elavat mitukümmend tuhat inimest, kelle ametlik elukoht on kusagil mujal. Seega täpne rahvastikustatistika piirkondade kaupa Eestis praegu puudub.
2008. aasta 20. juulil oli Eestis 47 linna, 10 alevit, 177 alevikku ja 4437 küla.[5]
Geograafia, kliima ja keskkond
Mandri-Eesti pindala on umbes 4,35 miljonit hektarit. Eesti suurim saar on Saaremaa, mille pindala on üle 267 tuhande hektari.
Eesti asub Läänemere idakaldal. Kõrgeim koht on Suur Munamägi Eesti kaguosas 318 meetrit merepinnast. Eestis on üle 1400 järve.
Majandus
Eesti on turumajanduslik riik. Alates 1. jaanuarist 2011 on ametliku rahaühikuna kasutusel euro.
2011. aasta aprilli alguses oli töötus Eestis 10,1%.[6]
Transport
Eesti on vähemalt alates keskajast olnud tähtsaks kaubateede ristumiskohaks. Tänapäeval veetakse enamik kaupu (70%) Eestis raudteel.
Maavarad
Eestil on suured looduslikud ressursid. Elanikkonna kohta on Eestil rohkesti põllu- ja metsamaad ning puhast vett.[7] 50,6% Eestist on kaetud metsaga ja Eesti on metsasuse poolest Euroopas 4. kohal.[8]
Eestis kaevandatakse suurel hulgal põlevkivi ja lubjakivi. Samuti on maal suured fosforiidi, uraani ja graniidi varud, mida praegu ekstensiivselt ei kaevandata.
Põhja-Eestis leidub rohkesti haruldasi muldmetalle: peale uraani veel lopariiti ja tooriumi.
Eesti maakonnad
Viited
- ↑ Statistikaamet
- ↑ http://www.stat.ee/72428
- ↑ http://www.stat.ee/63779?parent_id=32784
- ↑ http://www.stat.ee/33684
- ↑ Asustusüksuste nimistu kinnitamine ja nende lahkmejoonte määramine, 20.07.2008 redaktsioon.
- ↑ e24.ee vaadatud 3.05.11
- ↑ Anto Raukas: Kas on vaene meie maa?
- ↑ Eesti on metsariik
