Tallinn
Tallinn on Eesti Vabariigi pealinn. See on Eesti suurim linn ja asub riigi põhjarannikul Tallinna ja Kopli lahe ääres.
Rahvastik
| Aasta | Rahvaarv |
|---|---|
| 1372 | 3 250 |
| 1772 | 6 954 |
| 1816 | 12 000 |
| 1834 | 15 300 |
| 1851 | 24 000 |
| 1881 | 45 900 |
| 1897 | 58 800 |
| 1925 | 119 800 |
| 1959 | 283 071 |
| 1989 | 478 974 |
| 1996 | 427 500 |
| 2000 | 400 378 |
| 2009 | 404 005 |
Pärast Põhjasõda oli Tallinnas vaid paar tuhat elanikku. Elanike arv suurenes järgmiselt: 1820. aastal oli see 13 000, 1881. aastal 45 900, 1897. aastal 58 800 ja 1917. aastal ligi 160 000. 1930. aastatel oli linnas 140 000 elanikku.
Rahvuslik koosseis
Tallinna rajamisest peale on linna elanikkonnas domineerinud põlisrahvus – eestlased.
Nõukogude okupatsiooni ajal organiseeritud immigratsiooniga asustati Tallinnasse uuselamurajoonidesse (Mustamäe, Väike-Õismäe, Lasnamäe) elama hulgaliselt peamiselt vene rahvusest koloniste. Tallinna elanike arv kasvas ebaproportsionaalselt kiiresti, ulatudes 1988. aasta alguseks koos tollal Tallinna haldusalasse kuulunud Maardu ja Sauega üle 500 000 piiri. Eestlaste osatähtsus langes samaks ajaks 47 protsendini. Pärast okupatsiooni lõppu on Tallinnast lahkunud kümneid tuhandeid mitte-eestlasi ning seetõttu on suurenenud ka eestlaste osatähtsus Tallinna rahvastikus 54 protsendini. Tallinna elanike arv oli 2000. aasta rahvaloenduse andmetel 400 378, nendest eestlasi 215 114 (53,7%), venelasi 146 208 (36,5%), muid rahvusi ning teadmata rahvusega 39 056 (9,7%). Statistikaameti arvestuse järgi olid 1. jaanuaril 2007 Tallinna elanikest 54,9% eestlased, 36,5% venelased, 3,6% ukrainlased ja 5,0% teistest rahvustest. Rahvastikuregistri arvestuse järgi olid 1. jaanuaril 2008 Tallinna elanikest 52,3% eestlased, 38,5% venelased, 3,9% ukrainlased ja 5,3% teistest rahvustest.
Tallinna elanikkonnas toimuvaid protsesse iseloomustab ka paneelelamute elanike siirdumine Tallinna äärelinnadesse ning Harju maakonda rajatavatesse madaltiheda asustusega uusasumitesse. Seetõttu on viimastel aastatel suhteliselt kiirema rahvaarvu kasvuga linnaosadeks Tallinnas muutumas Pirita ja Nõmme.
| Aasta | Arvestuslik rahvaarv 1. jaanuari seisuga[1] |
Elanike tihedus, in/km² | Arvestuslik rahvaarv 1. jaanuari seisuga[2] |
|---|---|---|---|
| 2001 | 399 685 | 2525,3 | ... |
| 2002 | 398 434 | 2517,4 | ... |
| 2003 | 397 150 | 2509,3 | 377 890 |
| 2004 | 396 375 | 2504,4 | 392 306 |
| 2005 | 396 010 | 2502,1 | 401 502 |
| 2006 | 396 193 | 2503,3 | 403 505 |
| 2007 | 396 852 | 2507,4 | 399 096 |
| 2008 | 397 617 | 2512,2 | 401 372 |
| 2009 | 398 594 | 2518,4 | 404 005 |
| 1. Statistikaameti koduleht 2. Rahvastikuregistri järgi | |||
