Hiiumaa
Hiiumaa on Lääne-Eesti saarestiku põhjapoolseim saar ja Hiiu maakonna põhiosa. See on 1009 km² pindalaga Eesti suuruselt teine saar Saaremaa järel. Traditsioonilise haldusjaotuse järgi moodustab Hiiumaa osa Läänemaast.
Saare esimesed asukad olid Kunda kultuuri hülgekütid. 11.–12. sajandiks oli Hiiumaa asustus järjepidev ja saar kuulus tõenäoliselt saarlaste poliitilise võimu alla. Alates 13. sajandist jagunes Hiiumaa Saare-Lääne piiskopkonna ja Liivi ordu vahel. Liivi sõja ajal kuulus saar ajutiselt Magnusele, kuid vallutati hiljem Rootsi poolt. Suurema osa 17. sajandist kuulus 3/4 Hiiumaast krahv Jakob De la Gardie'le.
Vene keisririigi koosseisu läks Hiiumaa Põhjasõja tulemusena. Alates 1912. aastast rajatud Peeter Suure merekindlus muutis saare sõjalise tähtsusega objektiks, kus asus ka kitsarööpmeline raudtee. Pärast Eesti Vabariigi väljakuulutamist Hiiumaa sõjaline tähtsus kadus.
