Eesti kroon
Eesti kroon (lühend: kr; ISO kood: EEK) on rahaühik, mis oli Eesti Vabariigis kasutusel aastatel 1924–1940 ning võeti uuesti kasutusele aastal 1992.
Üks kroon jaguneb sajaks sendiks.
Sisukord
Ajalugu
Kuldkroon (1924–1927)
Alates 11. juulist 1924 kasutati Eestis väärtusühikuna Rootsi krooni väärtusega võrdset, kulla alusel seisvat niinimetatud kuldkrooni. Tegelikult kuldrahasid ei valmistatud ja Eesti krooni kasutati abstraktse väärtusühikuna peamiselt väliskaubanduses. Seaduse algses eelnõus nimetatud taalri asemel võeti Otto Strandmani ettepanekul kasutusele kroon.
Eesti kroon aastatel 1928–1940
Eesti marga ja penni kasutamine lõpetati 1927. aasta mais vastu võetud Rahaseadusega, mis hakkas maksma 1. jaanuaril 1928. Üks kroon jaguneb sajaks sendiks. Uue rahaühiku nimi tuli margaga paralleelselt kasutuses olnud nn kuldkrooni nimest.
Erinevalt Eesti markadest olid Eesti kroonvääringus pangatähed ja mündid kujundatud ühtses stiilis, Günther Reindorffi ja Georg Vestenbergi poolt.
Lõplikule nimetuse leidmisele eelnes pikk arutelu. Valitsuse eelnõus oli raha uue nimetusena pakutud "taaler", mis võrdus 100 krossiga. Leiti, et see ei sobi, kuna taalrit kasutatakse vaid Aafrikas ja mitte haritud riikides. Jaan Tõnisson pakkus nimeks omaloodud nime "kuldar". Tugev toetus oli ka nimedel "esta" ja "est", kuna Lätis on "latt" ja Leedus "litt". Lõpuks jäid "kroon", mis võetud Rootsi järgi ning "sent" Lääne-Euroopast. Kroon oli peale Eesti kasutusel veel Taanis, Norras, Tšehhoslovakkias ja Rootsis. Senti aga kasutati mitmekümnes riigis. Mõnedes neis teisendatud nimekujul nagu "cents", "centavos", "santiim" jne.[1]
Rahaseaduse alusel oli paberraha väljaandmise ainuõigus Eesti Pangal. Väljaantud pangatähed pidid olema tagatud. Majandusministeeriumi Rahandusosakonnal oli õigus välja anda vahetusraha. Vahetusrahad loeti riigi võlaks, 1- ja 2–krooniseid võis välja anda kuni 6 krooni elaniku kohta, väiksemaid vahetusrahasid kuni 3 krooni elaniku kohta.
Eesti kroon aastatel 1992–2011
Eesto kroon võeti uuesti kasutusele rubla asemel 1992. aasta rahareformiga.
Pangatähed
1928–1940
- 5 krooni
- 10 krooni 1928
- 10 krooni 1937 A
- [10 krooni 1940 B – ei lastud tegelikult käibele]
- 20 krooni
- 50 krooni
- 100 krooni
Mündid
Münte oli kasutusel 9 erinevat nominaali:
Seejuures 1 ja 2 kroonised mündid tuli vastavalt kehtinud rahaseadusele valmistada vähemalt 50% hõbeda sulamist. Hiljem seadust siiski muudeti ja 1 krooniseid münte valmistati ka mitteväärismetalli sulamist. Seoses rahasüsteemi mittesobimisega kaotati 25 sendine nominaal 15. oktoobril 1936 käibelt.
1992–2011
Pangatähed on kujundanud Urmas Ploomipuu (1- ja 2-kroonised) ja Vladimir Taiger, kes võitsid vastava konkursi. Kupüüride esiküljel kujutatakse mõnda kultuuritegelast, tagaküljel eestlastele olulist paika või sümbolit. Kuni 1994. aastani emiteeritud kupüüride mõõtmed on 140 × 70 mm, hilisemate kupüüride mõõtmed on 140 × 69 mm.
Erinevatel aastatel väljaantud rahatähtede turvamärke ja kujundust on täiustatud, kuid üldine kujundus on jäänud samaks.
Mündid
Müntide nominaalid on
- 5 krooni (1993,1994)
- 1 kroon (1992, 1993, 1995 kehtetud ja 1998, 2000, 2001, 2003, 2006, 2008 kehtivad);
- 50 senti (1992, 2004, 2006, 2007);
- 20 senti (1992, 1996 kollased ja 1997, 1999, 2003, 2004, 2006, 2008 hõbedased);
- 10 senti (1991, 1992, 1994, 1996, 1997, 1998, 2002, 2006, 2008);
- 5 senti (1991, 1992, 1995 küll kehtivad, aga ringluses mitte esinevad).
Igapäevases käibes on kaks erinevat 5 kroonist meenemünti (vermitud aastatel 1993 ja 1994).
Eriline Eesti käibemüntide puhul on see, et iga mündi tagaküljel on vapp ja vermimise aastaarv, esiküljel suurelt nominaal ja "Eesti Vabariik" (va 5 krooni).
Eesti on ka välja andnud meenemünte nominaalidega:
- 500 krooni;
- 100 krooni;
- 50krooni;
- 15,65 krooni;
- 10 krooni;
- 1 kroon.
