Eesti mark

Eesti mark oli Eesti rahaühik aastail 1918–1927, mil talle järgnes Eesti kroon (juba 1924. aastast oli kasutatud abstraktse väärtusühikuna kuldkrooni). Mark jagunes sajaks penniks.

Kuni Eesti rahamärkide valmimiseni ja käibelelaskmiseni olid Eestis käibel järgmised saksa okupatsiooni ajal kehtinud rahad (kuni 2. maini 1919, vahetusrahad alla 1 marga või 1 rubla veel kuni 31. jaanuarini 1920):

• Saksa idamark
• Saksa idarubla (väärtus 2 marka)
• Saksa idarubla mündid ("Oberost", rauast, 1–3 kopikat, väärtus 2 marka)
• Vene kuldraha (väärtus 3 marka)
• Vene suur hõberaha (1-rublane ja 50-kopikane, väärtus 3 marka)
• Vene väike hõberaha (5–20 kopikat, väärtus 1,50 marka)
• Vene duumarublad (250- ja 1000-rublased), alla 1-rublased Vene rahad (postmargid ja paberkopikad), Vene Kerenski rublad (20- ja 40-rublased, väärtus 1 mark)
• Vene tsaarirublad (väärtus 1,25 marka)

Ajutise valitsuse käsuga sundusliku riigilaenu kohta 1. detsembrist 1918 määrati käbeloleva raha kursid järgmiselt: 1 idarubla = 2 marka; 1 tsaarirubla = 1,50 marka; 1 duumarubla = 1,25 marka; 1 kerenski rubla(20- ja 40-rublased) = 1 mark.

Vabadussõja ajal lasti Eestis käibele ka Soome paberraha (Soome mark).