Juhan Kukk

Juhan Kukk
3. Riigivanem
Ametis	21. november 1922 – 2. august 1923
Eelmine	Konstantin Päts
Järgmine	Konstantin Päts
Isiklik teave
Sündinud	13. aprill 1885 Käru, Virumaa
Surnud	4. detsember 1942 Arhangelski oblast, Venemaa
Rahvus	Eestlane
Poliitiline partei	Eesti Tööerakond
Abikaasa	Helmi Kukk
Lapsed	Ellen Kukk Nathan Kukk
Alma mater	Riia polütehnikum

Juhan (Johann) Kukk VR III/1 (

1. suuna Mall:Sündinud 13. aprill 1885; 4. detsember 1942) oli Eesti iseseisvusmanifesti (1918) peamine autor ja kolmas Riigivanem (1922–1923). Ta oli ka ettevõtja ja ühistegevuse edendaja.

1917. aastal kuulus Kukk Eesti Maapäeva. Eesti Vabadussõja ajal oli ta Eesti esimene rahandusminister ja võttis kasutusele Eesti rahvusvaluuta. Pärast sõja lõppu kaubandus-tööstusministrina viis ta ellu radikaalsed vabakaubandust toetavad reformid. Kukk oli I Riigikogu esimees.

Pärast Konstantin Pätsi valitsuse kriisi riigivanemaks valituna juhtis Kukk laiapõhjalist paremjõudude koalitsiooni.

Hiljem loobus Kukk aktiivsest poliitilisest tegevusest, pühendudes tööle õpitud erialal ning ühistegevuses. Nõukogude okupatsiooni alguses vahistati ta NKVD poolt ning määrati GULAGi laagrisse, kus ta suri.

Varane elu ja töökäik

Juhan Kukk sündis 13. aprillil 1885 Virumaal Salla vallas Käru külas talupidajate peres. Tema koolitee algas 8-aastasena Salla-Käru vallakoolis. Lühikest aega 1896–1897 õppis ta Väike-Maarja kihelkonnakoolis, seejärel astus ta Tartu reaalkooli.

Poliitikasse sekkus Kukk juba Tartus õppimise ajal. Ta osales „Noor-Eesti“ liikumises, noorte rahvuspoliitilises organisatsioonis "Eesti Külvaja" ja ei jäänud kõrvale 1905. aasta revolutsioonist.

1904–1910 õppis Kukk Riia Polütehnikumi kaubandusosakonnas ja täiendas end 1908. aastal Saksamaal. Akadeemiliselt oli Kukk algul Korp! Vironia liige, kuid lahkus sealt üliõpilasseltsi Liivika. Üliõpilasaastail töötas ta Valga ja hiljem Pärnu vastastikuste krediidiühistute asjaajajana.

Pärast polütehnikumi lõpetamist I järgu diplomiga töötas Kukk mitmes rahandusega seotud ametis. 1910–1912 oli ta Tartu I Laenu ja Hoiu Ühisuse asjaajaja, 1911–1919/1920 Ühistegevuslehe väljaandja ja toimetaja.

1913. aastal asutati Kuke eestvedamisel Ühistegevuse Nõuandmise Büroo, mis hakkas levitama praktilisi nõuandeid, ühistegevusalast kirjandust ja korraldama ühistegelasi harivaid kursusi. Kukk oli ka ise neil kursustel lektoriks. Ta juhatas bürood aastail 1914–1915. 1915. aastal pani ta aluse Ühistegevuse Edendamise Seltsile, mis vahetas välja Ühistegevuse Nõuandmise Büroo. 1915–1919 oli Kukk Ühistegevuse Edendamise Seltsi esimees.

Esimese maailmasõja ajal oli Kukk Eestimaa Toitluskomitee liige.

Poliitiline tegevus 1917–1922

Iseseisvusmanifesti koostamine

Mall:Põhiartikkel Tema aktiivsema poliitilise elu periood seostub Eesti Vabariigi loomise ja selle esimeste aastatega. 1917. aastal oli Kukk Tallinna Eesti Liidu liige. Ta valiti Eesti Maapäeva saadikuks Jüri Vilmsi juhitud Tööerakonna nimekirjas. Aastatel 1917–1918 oli Juhan Kukk Maavalitsuse rahandusosakonna juhataja.

1918. aasta jaanuaris võeti juhtivate poliitikute salanõupidamisel vastu otsus Eesti iseseisvus esimesel soodsal hetkel välja kuulutada. Iseseisvusmanifesti koostamine tehti ülesandeks Juhan Kukele. Manifesti kirjutamisel abistasid teda Jüri Jaakson ja Ferdinand Peterson. Jaanuari lõpul kiideti tekst Maapäeva Vanematenõukogu poolt põhimõtteliselt heaks. Iseseisvusmanifesti toimkonna juhina korraldas Kukk ka manifesti trükkimise.

19. veebruaril 1918 toimus Tallinnas Estonia teatris Haritlaste Klubis eesti poliitikute nõupidamine, kus moodustati Eestimaa Päästekomitee. Juhan Kukk meenutas 1939. aastal, et sellel koosolekul valiti Päästekomiteesse tema ja Jüri Vilms ning otsustati paluda ka koosolekul mitte osalenud Konstantin Pätsi liitumist. Koosolekult koju jõudes selgus, et Kuke poeg Nathan oli tõsiselt haigeks jäänud. Kutsutud arst dr. Konstantin Konik liitus ise Päästekomiteega, kuna Kukk pidi poja haiguse tõttu selle tegevusest kõrvale jääma.

Minister

1918–1920 oli Kukk Ajutise Valitsuse ja Otto Strandmani valitsuse raha- ja riigiasjade minister. Ministrina viis ta sisse Eesti rahvusvaluuta, Eesti marga, ning kindlustas seda rasketel Vabadussõja aegadel.

Oma tegevuse alguses koosnes ministeerium vaid kolmest inimesest: minister, riigikassa juhataja ja asjaajaja. Koristaja oli mitme ministeeriumi peale. Kogu ministeeriumi vara mahtus ühte tuppa.

1920–1921 oli Kukk kaubandus-tööstusminister. 1921. aastal viis ta läbi radikaalse reformi vabakaubanduse suunas.

Kukk oli aastail 1920–1926 I ja II Riigikogu liige, 1921–1922 oli ta Riigikogu esimees. 1922–1924 oli ta Eesti Panga direktor.

Riigivanem 1922–1923

Riigivanem Juhan Kukk

Juhan Kukk oli Eesti riigivanem 21. novembrist 1922 2. augustini 1923. Tema juhitud valitsus oli laiapõhjaline koalitsioon, kuhu kuulus Tööerakonna, Põllumeestekogude ja Rahvaerakonna esindajaid. Riigikogu kinnitas Kuke valitsuse ametisse 21. novembril 1922. Valitsuse poolt hääletas 35 saadikut koalitsiooniparteidest. Kristlik Rahvaerakond, saksa ja vene vähemuse esindajad jäid erapooletuks. Kogu vasakpoolne tiib – Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Partei, Iseseisev Sotsialistlik Tööliste Partei ja Eestimaa Kommunistlik Partei – hääletas valitsuse vastu (27 inimest).

Oma järgnevas sõnavõtus tänas vastvalitud riigivanem parlamenti usalduse eest ja avaldas rõõmu valitsuskriisi lõpu üle. Valitsuse esimeseks tähtsaimaks ülesandeks pidas ta riigieelarve õigeaegset vastuvõtmist.

Juhan Kuke valitsus

• Riigivanem – Juhan Kukk
• Raha- ja kaubandus-tööstusminister – Georg Vestel
• Siseminister – Karl Einbund (alates 7. aprillist 1923)
• Sõjaminister – Jaan Soots
• Põllutööminister – Bernhard Roostfeld
• Teedeminister – Karl Ipsberg
• Kohtuminister – Jaak Reichmann (kuni 17. jaanuar 1923)
• Töö- ja hoolekandeminister – Christian Kaarna
• Haridusminister – Aleksander Veidemann
• Välisminister – Aleksander Hellat (alates 28. november 1922)

Hilisem elu

1923. aastast elas Kukk Nõmmel. Arhitekt Karl Burmani projekti järgi valmis tema maja Õie ja Liiva tänava nurgal. Vaatamata suurele töökoormusele osales ta ka oma kodulinna seltskondlikus elus. Kuke osavõtul loodi 1927. aastal Nõmme Majaomanike Pank, mille nõukogu ta juhtis 1931. aastani. Samal ajal täitis ta ka Nõmme Kindlustusseltsi esimehe kohuseid.

1930. aastal valiti Kukk Nõmme linnavolikogu liikmeks. Olles Rotary Internationali peaesindaja Balti riikides, asutati tema initsiatiivil 1936. aastal Nõmme Rotary klubi, kolmas Eestis Tallinna ja Tartu klubi järel.

1930ndatel töötas Kukk üheksa aastat Balti Puuvillavabriku direktorina.

Vangistus ja surm

Osalemine Eesti Vabariigi loomises määras Kuke saatuse Nõukogude okupatsiooni ajal. 16. oktoobril 1940 vangistati Kukk NKVD poolt. Ta mõisteti Nõukogude tribunali poolt kaheksaks aastaks vangilaagrisse. Kukk suri 4. detsembril 1942 Arhangelski oblastis Kargopollagis ja maeti sealsamas nimetusse hauda. Tallinnas perekonna matmisplatsil Hiiu-Rahu kalmistul on tema sümboolne haud.

Mälestamine

Juhan Kuke postmark 2010. aastast

15. aprillil 2000 avati Avanduse vallavalitsuse ja Simuna Muinsuskaitse Seltsi eestvedamisel Kuke sünnikohas mälestuskivi.

13. aprillil 2010 emiteeris Eesti Post Juhan Kuke portreega postmargi, ümbriku ning eritempli.

Teenetemärgid

• Vabadusrist III/1 (1920)