Kurt Daluege
Kurt Max Franz Daluege (
- suuna Mall:Sündinud 15. september 1897 Kreuzburg (Ülem-Sileesia);
23. oktoober 1946 Prag) oli SS-Oberstgruppenführer ja Saksa korrakaitsepolitsei ülem.
Sisukord
Elulugu
Kurt Daluege sündis ametniku pojana. Nooruspõlves kuulus ta noorteliikumise Wandervogel ridadesse. Pärast gümnaasiumi lõpetamist läks Daluege 1916. aastal rindele. Ta võitles Verduni, Somme ja Reimsi piirkonnas ning hiljem Riia lähistel. Daluege nimetati kuulipildujakompaniis rühmaülemaks. Läänerindel sai ta 1918. aastal raskelt haavata. Teda tuli seejärel 12 korda opereerida. 1919. aasta kevadel vabastati Daluege sõjaväeteenistusest veeblina (Vizefeldwebel).
Aastatel 1921–1924 õppis ta Charlottenburgi Tehnilises Kõrgkoolis ehitusinseneriks. 1922. aastal oli ta vabakorpuses „Roßbach“ tegev.
NSDAP
Daluege toetas Adolf Hitlerit Marsil Feldherrenhallele 9. novembril 1923, olles Juhi sidemeheks Berliiniga. Sellest ajast alates oli ta Hitleri surmani Füüreri usaldusalune. Pärast ebaõnnestunud ülestõus ja NSDAP keelustamist üritas ta Berliinis parteiringkonda koos hoida ja asutas keelustatud SA asemel organisatsiooni Frontbann. NSDAP taasasutamise järel sai Daluegest Berliini SA juht. Ta kandis NSDAP-s liikmenumbrit 31 981. 16. oktoobril 1926 abiellus Daluege Käthe Schwarziga, kellega tal kolm last oli.
Kui dr Joseph Goebbels 1926. aastal Berliini piirkonna juhtimise üle võttis oli Daluege loonud küll väikse aga sitke SA. Selle tõestuseks olid Pharuse Saalides toimunud kokkupõrked kommunistidega, kus vastane oli SA-meestest 20-kordselt üle. Samuti Spandaus Lichterfelde-Ost rongijaamas tänavavõitlus punarindega esimesel märtsipäeval.
Pärast mitmeaastast töötamist ehitusalase juhatajana astus Daluege 1927. aastal Berliini avalikku teenistusse tööle. Pärast liitumist SS-iga anti talle üle Berliini SS-i juhtimine. Peagi järgnes SS-Gruppenführeriks ja SS-gruppi Ost juhiks nimetamine.
Kolmas Riik
Aprillis 1932 sai Daluege Preisimaa maapäeva liikmeks ja 12. novembril 1933 valiti ta Saksa Riigipäeva liikmeks. 9. veebruaril 1933 kutsus riigiminister Hermann Göring ta Preisi siseministeeriumisse komissariks ning andis talle üle politseialaste asjadega tegelemise. Mais 1933 nimetati Daluege Preisimaa politsei ülemaks. Preisimaa ümberkorraldamise raames nimetas Göring Daluege ka Preisimaa volikogu liikmeks. 11. mail 1934 sai ta ministeeriumi politseiasjade juhiks ja sellega saksa politsei ülemaks.
Selles ametis tabas teda 1936. aastal südameinfarkt. Olenemata sellest nimetati ta 1936. aasta juunis Saksa politsei juhi Heinrich Himmleri asetäitjaks (kuni 31. august 1943) ja Saksa korrakaitsepolitsei (ORPO) juhiks (kuni mai 1945). Sellega allus Kurt Daluegele kogu vormikandev Saksa politsei sh abijõud nagu tuletõrje.
Teine maailmasõda
Samas võeti sõja puhkedes Himmleri ja Reinhard Heydrichi poolt Daluegel tegelikku võimu üha vähemaks, kuid tänu headele tutvustele Hitleriga jäi ta siiski ametisse. Sõja ajal oli ta vastutav nii Füüreri kui teiste kõrgemate parteilaste kaitse eest. 1942. aastal ülendati Daluege SS-Oberstgruppenführeriks ja Saksa politsei kindralooberstiks. Pärast atentaati Heydrichile nimetas Hitler Daluege tema ametialaseks järglaseks Prahas. Kuid pärast aastat kahes ametis – korrakaitsepolitsei ülem ja Böömi- ja Määrimaa riigiprotektor – ei tulnud Daluege koormusega enam toime. Juunis 1943 vabastas Hitler ta aseriigiprotektori (tegelik riigiprotektor Konstantin von Neurath oli jäädavalt puhkusel) ametist. Pärast seda kui ta samal kuul teise südameinfarkti sai palus ta end 17. augustil 1943 korrakaitsepolitsei ametikohalt puhkusele saata.
Vahistamine ja hukkamine
1945. aasta maikuus vahistati Daluege brittide poolt Lübeckis. Järgnenud aasta mais anti ta välja Tšehhoslovakkia valitsusele. Prahas esitati Daluegele süüdistus ja ta mõisteti kohtu poolt surma. Surmaotsus viidi täide veel samal päeval, pärast seda kui ta oli edutult üritanud endalt elu võtta.
Autasud
- II klassi Raudrist (1914)
- Must Haavatumärk (1918)
- Rindesõdurite Aurist
- I klassi Saksa Olümpia Aumärk
- 13. märtsi 1938 mälestusmedal
- 1. oktoober 1938 mälestusmedal koos „Praha linnuse“ pandlaga
- NSDAP Teenistusautasu
- NSDAP Kuldne Aumärk
- Danzigi Rist
- SS Teenistusautasu
- Politsei Teenistusautasu
- Nürnbergi Parteipäevade märk
- SS-i riikliku juhi Aumõõk
- SS-i Ausõrmus
- Saksa Rist hõbedas
- II ja I klassi Sõjateenete Rist koos mõõkadega
- Mõõkadega Sõjateenete Risti Rüütlirist 7. september 1943
Teosed
- Nationalsozialistischer Kampf gegen das Verbrechertum (1936)
- Tag der deutschen Polizei (1934)
