Einar Laigna

Allikas: Metapedia

Einar Laigna (

  1. suuna Mall:Sündinud 8. juuli 1937 Tallinn) on Eesti vaimulik ja ohvitser (kolonelleitnant), traditsionalismi propageerija, rahvuslane.

Elukäik

Einar Laigna õppis Nõmmel 27. mittetäielikus keskkoolis. Lõpetas 1957. aastal Tallinna Polütehnikumi. Ta töötas metallitöölise ja tööõpetuse õpetajana. Töö kõrvalt luges ta teoloogilist ja filosoofilist kirjandust.

Aastal 1965 astus ta õppima EELK Usuteaduse Instituuti. Ordineeriti 22. juunil 1967 aseõpetajaks ning määrati teenima EELK Varbla Urbanuse kogudust, EELK Karuse Margareeta kogudust ja EELK Hanila Pauluse kogudust. Aastal 1970 andis ta Hanila Pauluse koguduse võtmed kohalikku külanõukogusse ja sellega sulges EELK Hanila Pauluse kiriku. EELK Varbla Urbanuse kogudust ja EELK Karuse Margareeta kogudust teenis ta kuni aastani 1972.

Aastal 1972 lõpetas ta EELK Usuteaduse Instituudi. Ta oli 1973-1979 EELK Märjamaa Maarja koguduse õpetaja ning 1981-1983 EELK Ambla Maarja koguduse ja EELK Aegviidu Aleksandri koguduse õpetaja.

Aastatel 19781980 õppis ta katoliku kiriku põrandaaluses vaimulikus seminaris. 1980. aasta suvel pühitseti ta katoliku kiriku idariituse preestriksMall:Lisa viide ja oli 5 aastat misjonär Armeenias.

Aastal 1992 õppis ta Vatikanis. Ta on uurinud hilist Rooma impeeriumi, keskaja kultuuri ja kirikuajalugu.

Einar Laigna kandideeris 1992. aasta Riigikogu valimistel Roheliste nimekirjas.

Sõjaväelasena töötas Einar Laigna algul Kaitseliidus, hiljem Kaitsejõudude Peastaabis. Aastatel 19941997 oli ta Kaitsejõudude Peastaabi tagalaülem. Seejärel asus ta tööle Kaitseväe juhataja nõunikuna ja peainspektorina, kellena töötas 1. novembrini 2005. Aastal 1995 sai ta kapteni auastme ja 2000 majori auastme. 31. detsembril 2005 läks ta tegevteenistusest erru kolonelleitnandi auastmes.

Oli üks Eesti Humanitaarinstituudi asutajaid aastal 1988 (hiljem lahkus kolleegiumist). Ta õpetas seal keskaja ajalugu.

Ta on lugenud kultuuriloo loenguid Tallinna Pedagoogikaülikoolis (hiljem Tallinna Ülikoolis), EBSis ja Tallinna Mustpeade Majas. Ta on esinenud ka üksikloengutega (nt Tallinna Rahvaülikoolis loengutega Manipulatsioon ja psühholoogiline sõda) ning arvukates raadiosaadetes. 2006./2007. aasta hooajal on tal Tartu Pereraadios saatesari „Olemine ja olemasolemine“.

Alates 4. jaanuarist 2007 on Einar Laigna Eestimaa Rahvaliidu liige. 2007. aasta Riigikogu valimistel kandideeris ta Harju- ja Raplamaal, kogus seal 43 häält ega osutunud valituks.

Märtsis 2007 andis kirjastus „Logos“ välja tema esimese luulekogu „Imede aed“. 112-leheküljeline kogumik sisaldab luuletusi alates 1960. aastate keskpaigast ja on avaldatud Einar Laigna-Mühlenbachi nime all.

Vaated

Einar Laigna järgi on religioon harmoniseerumine universumi korraga, mis pärineb universumivälisest allikast. Kultuur põhineb religioonil.

Kultuuri mõisteline edasiandmine toimib ainult eliidi puhul. Rahva hulgas säilitab seda kõige paremini rituaal. Traditsioon põhineb esivanemate autoriteedil, mitte ratsionaalsetel seletustel.

Arvamuste pluralism ja demokraatia on iseloomulik kultuuri allakäigule. Kõrgkultuur fikseerub lõplikesse vaidlustamatutesse formuleeringutesse, mis väljendavad tõde. Selle poliitiline väljendus on monarhia. Euroopa kultuuri kõrgaeg oli 13. sajand.

Korra ja kultuuri kaitsmiseks on vältimatu segadusekolded vägivallaga lämmatada. Seetõttu on rahva kaitsetahe kultuuri säilimiseks hädavajalik.

Kultuuri peab kehastama tugev riik impeerium. Niisugune impeerium sünnib Euroopa Liidust, kuid see laguneb, kuna on ehitatud valele alusele.

Inimese ja rahva identiteedi loob allumine sellele vaieldamatule, mis kogu rahvast ühendab. Eestlastel see puudub.

Laigna ülalnimetatud vaadete pärast on tema vastu ja demokraatia nimel välja astunud Ain Kaalep.

Tsitaadid

  • Kommunism ja kapitalism, need on üks ja see sama – Saatana kaks kätt.[1]

Einar Laigna artiklid

Viited

  1. Nõmme Raadio saates „Lõunatund“

Välislingid