Rahvuslus
Rahvuslus ehk natsionalism on ideoloogia, maailmavaade, kultuurivorm ja sotsiaalne liikumine, mis seab esiplaanile rahvuse. Natsionalism kuulub 19. sajandil tekkinud põhiliste poliitiliste suundade sekka.
Olemusest
Kui oma rahvas on tähtsam võõrastest, samas aga lugu peetakse teistest rahvustest on tegu natsionalismiga. Rahvuslus on šovinismi ja multikultuuri ületamine.
Rahvuslus pooldab rahvusriiki kui rahvuslike huvide tagajat vastandina paljurahvuselistele riikidele (multikultuur). Enamik rahvuslastest usub, et riigi piirid peaksid üldiselt kattuma rahvuse asuala piiridega.
Rahvuslik eneseteadvus oleneb peamiselt päritolust, keele- ja kultuurikeskkonnast. Iga rahvus püüab oma kultuurikeskkonna kujundada võimalikult süsteemseks, luua oma sotsiaalsed institutsioonid ja ajada teadlikku rahvuspoliitikat. Täisväärtuslikult saab rahvus säilitada ja arendada oma ainulaadsust suhtelises endassesuletuses ja eraldatuses. Seepärast on rahvusliku iseolemise jaoks esmatähtsad niisugust eraldatust võimaldavad tegurid, nagu oma maa-ala ning halduslik ja poliitiline rippumatus, selle kõige täiuslikum vorm on omariiklus. Rahvustunne ei ole vastunäidustatud inimese ühegi põhivajadusega, vastupidi, rahvuse eneseteostus ja turvalisus on ka indiviidi turvalisus ja eneseteostus.
Rahvusluse vastanditeks on kosmopolitism, mis väärtustab kõigi inimeste riikideülest ühtekuuluvust ja maailmakodaniku ideed, ning imperialism, mis toetab paljurahvuselisi riike. Rahvuslus välistab mõiste maailmakodanik ja vastandab sellele mõiste kodanik.
