Eesti Omavalitsus

Eesti Omavalitsus (saksa keeles Estnische Selbstverwaltung) oli Teise maailmasõja ajal, aastail 1941 kuni 1944 Saksa okupatsiooni vägede poolt Eestis tsiviilvalitsemise teostamiseks moodustatud valitsus.

Eesti Omavalitsuse nimetas ametisse 15. septembril 1941 Põhjarinde tagala ülemjuhataja Franz von Roques tehes Eesti Omavalitsusele ülesandeks teostada ülemjuhataja nimel tsiviilvalitsemist Eesti Vabariigis valitsenud seaduste kohaselt. Tagalaülemale jäi õigus tühistada või muuta Eesti Omavalitsuse otsuseid. Eesti Omavalitsus võis anda tagalaülema volitusel seadusejõulisi määrusi. Omavalitsus taaskehtestas 14. oktoobril 1941. aastal Eestis enne 21. juunit 1940. aastal kehtinud seadused, mis olid jõus, kui ülimuslike Saksa seadustega ei olnud vastuolusid. Saksa okupatsioonivõimud andsid ametlikult tsiviilvõimu üle Eesti Omavalitsusele 5. detsembril 1941, Tallinnas Kadrioru lossis toimunud üritusel, kus Saksa riigikomissari Hinrich Lohse esindaja Matthiesen nimetas ametisse kindralkomissari Karl-Siegmund Litzmanni.

Eesti Omavalitsuse liikmeteks määrati

• Hjalmar Mäe – Haridus ja kohtudirektor,
  • Eesti Omavalitsuse Haridusdirektoorium, asukohaga Tõnismägi 11, Tallinn.
    • Rahvakasvatuse Peavalitsus, juhataja B.Meret
      • Teaduse ja kunsti osakond
• Oskar Angelus- Sisedirektor,
  • Eesti Omavalitsuse Sisedirektoorium
    • Politsei ja Omakaitse Valitsus, Johannes Soodla
• Oskar Öpik - Kohtudirektor,
• Alfred Vendt-Majandus ja transpordidirektor, (1902-?, töötas 30-ndate aastate lõpus Majandusministeeriumis, lahkus 1941 Saksamaale, peale II maaillmasõda elas emigratsioonis Rootsis)
  • Eesti Omavalitsuse Majandus- ja Rahandusdirektoorium
    • Turukorraldusvalitsus, juhataja Tõnis Kint
• Hans Saar-Põllutöödirektor,(1893-1983, lõpetas 1932 Tartu Ülikooli agronoomiateaduskonna, 1941-1942 maini põllutöö direktor, hiljem hindade direktor)
  • Eesti Omavalitsuse Põllutöödirektoorium, juhataja põllutöödirektor H. Saar
• Otto Leesment- Sotsiaaldirektor, (1908-1979, Eesti Vabariigi ajal advokaat, Eesti Vabadussõdalaste Liidu liige, septembrini 1941 sotsiaaldirektor, peale seda Eesti Rahva Ühisabi direktor).

Mall:Pooleli Eesti Omavalitsuse Haldusjaotusena, kasutati enne Eesti NSV moodustamist kehtinud piirkondade piire: Eesti haldusjaotus.

Sama käskkirjaga määrati ka maavanemad ja linnapead:

• Paul Männik - Harju maakond,
• Herman Lipp - Järva maakond,
• Artur Tomiste - Lääne maakond,
• Richard Koolmann - Petseri maakond,
• Jüri Looväli - Pärnu maakond,
• Aleksander Koov - Saare maakond,
• August Eslas - Tartu maakond,
• Värdi Velner - Valga maakond,
• Mihkel Hansen - Viljandi maakond,
• Karl-Eduard Erenurm - Viru maakond,
• Jüri Sassian - Võru maakond,

• Artur Terras - Tallinn,
• Voldemar Onton - Tartu (asetäitja),
• Artur Peetre - Pärnu.
• Leonhard Vahter - Narva,
• Oskar Kalmisto - Rakvere,
• Albert Vilms - Viljandi,
• Valter Männik - Valga.

5. detsembril 1941 asus Eestis tegevusse Saksa tsiviilvalitsus ning EO allutati Eesti kindralkomissar Karl Siegmund Litzmannile.

Politsei ja Omakaitse Valitsus

Politseiasutused 1941. aastal

• • Politsei ja Omakaitse Valitsus, kolonel Johannes Soodla 22. september 1941 - 19
    • Tallinn-Harju Prefektuur, ülem .., poliitilise politsei komissar Ain Mere
      • Tallinna I jaoskond
      • Tallinna II jaoskond
      • Tallinna III jaoskond
      • Tallinna IV jaoskond
      • Tallinna V jaoskond
      • Rapla Politseijaoskond
      • Paide jaoskond, V.Eelnurm
    • Viru Prefektuur
    • Viljandi Prefektuur, ülem P.Kutsar, poliitilise politsei komissar P.Saar
    • Võru-Valga Prefektuur, Võru poliitilise politsei juhataja A.Lohuaru
    • Narva Prefektuur
    • Petseri Prefektuur, ülem kapten A.Saluste

Saaremaa prefekt E.Hauser, Poliitilise politsei komissar H.Zernask, Orisaare jaoskond-komissar J.Vainura.

Kriminaal- ja poliitiline politsei

1942. aasta maikuus toimus politseiasutuste reorganiseerimine ning kriminaal- ja poliitiline politsei - Julgeolekupolitsei, mis allutati formaalselt Eesti Omavalitsusele, faktiliselt aga Julgeolekupolitsei ja SD ülemale Eestis, kelleks oli Eestis Martin Sandberger kellele allusid Saksa Julgeolekupolitsei ja SD ja Eesti Julgeolekupolitsei ja SD.

Välispolitsei

• Harju-Järva Prefektuur
• Petseri-Irboska Prefektuur, prefekt, Anton Saluste 1942-1943;

Eesti Noored

Eesti Noored oli alates 1942. aastast tegutsenud noorteorganisatsioon. Organisatsiooni tegevus toimus nagu see oli toimunud Eesti Vabariigis tegutsenud skautide, noorkotkaste, kodutütarde noorteorganisatsioonides. Eesti Noorte vormiriietuseks olid sinine pluuse, mustad põlvpüksid ja suusamütsisarnane müts, mille ees oli rombikujuline märk, kus eesti rahvusvärvide taustal oli kujutatud ristatud mõõk ja viljapea.

Juhid ja organisatsioon=

Peastaabi ülemaks oli Gustav Kalkun, saksa okupatsioonivõimude poolseks juhiks oli Kindralkomissariaadi Noorteosakonna juhataja Bannführer Knoll.

EN Peastaabi osakonnad:

• personaliosakond - juhataja Valter Suigusaar;
• kehalise kasvatuse osakond - juhataja Ardo Tarem;
• treeninguosakond - juhataja Herbert Michelson;
• sotsiaalhoolekande osakond - juhataja (?);
• administratsiooniosakond - juhataja Karl Vääri;

Maakondade allorganisatsioonide juhtid:

• Harjumaal - Karl Lipping,
• Järvamaal - Erich Haas,
• Läänemaal - (?) Alla,
• Petserimaal - Alfred Nigol,
• Pärnumaal - Rudolf Aru [hiljem V. Suigussaar],
• Saaremaal – Elmar Sääsk,
• Tallinnas - Raimond Pals,
• Tartus - Juhan Võsu,
• Tartumaal - (?) Illaru,
• Valgamaal - Enn Teenu,
• Viljandimaal - Edgar Kiik,
• Virumaal – Edgar Aavik ja
• Võrumaal - (?) Laurimaa.

Märtsis 1943. ilmus ajalehtedes üleskutse, kus noorteorganisatsiooni Eesti Noored liikmeks astumiseks. Põhitegevuseks EN-is oli seal märgitud: korravalve, hädaabiteenistus, õhu- ja gaasikaitse, tuletõrje, sideteenistus, ühiskondlik teenistus, kudumisteenistus [tütarlastele] ja vabatahtlik põllutöö. 1944. aasta veebruaris oli Tallinna piirkonnas astunud mitmesugustesse tagala sõjalistesse abiteenistustesse 1250 noort.