Martin Sandberger

Dr. Karl Martin Sandberger (

1. suuna Mall:Sündinud 17. august 1911 Berliin; 30. märts 2010 Stuttgart) oli saksa jurist, sõjaväelane, politseiametnik ja SS-ohitser. Ta oli Saksamaa Sonderkommando 1a, Julgeolekupolitsei (SiPo) ning Sicherheitsdiensti (SD) juht Eestis.

Elulugu

1931. aastal astus Sandberger Rahvussotsialistlikku Üliõpilasliitu ja SAsse ning avaldas veebruaris 1934 Tübingeni Ülikoolis töö „Sotsiaalkindlustus natsionaalsotsialistlikus riigis. Põhimõtteist vaidlusküsimuses: kas kindlustus või ülalpidamine?“ („Die Sozialversicherung im national­sozialistischen Staat: Grundsätzliches z. Streitfrage: Versicherung oder Versorgung?“).

13. oktoobril 1939 määras Heinrich Himmler Sandbergeri Kirderegiooni Immigratsioonikeskuse („Einwandererzentralstelle Nord-Ost“) juhiks ülesandega hinnata etnilistest sakslastest immigrantide rassilist olemust.

Teise maailmasõja ajal juhtis Sandberger 1941. aasta juunist 1942. aasta kevadeni Einsatzgruppe A allüksust Sonderkommandot 1a Eesti kindralkomissariaadi territooriumil.

10. septembril 1941 andis Sandberger käsu kõik Eesti juudid interneerida. Selle tulemusena saadeti umbes 450 meest Pihkvasse koonduslaagrisse. 16–60-aastased naised, kes olid tööks kõlblikud, vahistati ja saadeti turvast lõikama või muule tööle.

Sandbergeri organiseerimisel vahistati pärast Eesti hõivamist umbes 14 500 kommunisti. Neist tuhatkond lasti maha (15. oktoobri 1941 aruanne nimetab mahalastutena 474 juuti ja 684 kommunisti), 5377 saadeti koonduslaagrisse ja 3785 vähem süüdi olevat isikut vabastati.

1942. aasta kevadest kuni 1943. aasta septembrini oli Sandberger Saksa Riigi Ida maa-ala Riigikomissariaadi Eesti kindralkomissariaadi Julgeolekupolitsei ja SD Eestis juht.

1943. aasta sügisel edutati Sandberger Saksamaale Riigi Julgeoleku Peaameti VI Valitsusse - Julgeolekuteenistuse välisluuresse, kus tegeles Itaalia küsimustega. Seejärel siirdus ta Stuttgarti SD teenistusse ning sõja lõpul oli ta Julgeolekupolitsei ja SD Itaalias juht (Befehlshaber der Sicherheitspolizei und des Sicherheitsdienstes).

Nürnbergi järelprotsess määras 10. aprillil 1948 Sandbergerile surmanuhtluse ("Einsatzgruppe Case").

Kohtupidamise ajal valvasid kohtualuseid varem Saksa sõjaväes teeninud ning pärast kapitulatsiooni ameeriklaste poolt endiseid juhte valvama võetud sõdurid 4221. Eesti Vahikompaniist.

1951. aastal muutis USA kõrgele volinikule Saksamaal John McCloyle alluv armuandmiskomisjon Sandbergeri karistuse eluaegseks vanglakaristuseks.

Sandberger vabanes vangistusest 1958. aastal. Pärast vabanemist tegutses ta juristina ning elas kuni surmani Stuttgardi lähedal.