Karl-Siegmund Litzmann
| Karl-Siegmund Litzmann | |
|---|---|
 |
|
| Eesti kindralkomissar | |
| Ametis | 1941–1944 |
| Isiklik teave | |
| Sündinud | 1. august 1893 Minden |
| Surnud | August 1945 Kappeln |
| Rahvus | sakslane |
| Poliitiline partei | NSDAP (alates 1929) |
| Elukutse | Sõjaväelane, põllumees |
| Teenistused |  Saksa sõjavägi 1905–1921 Sturmabteilung 1929–1945.png){kind=small} Wehrmacht 1939–1941 Relva-SS 1944–1945 |
| Auaste | SA-Obergruppenführer |
| Sõjad/lahingud | Esimene maailmasõda Teine maailmasõda |
| Autasud | Raudrist (1. ja 2. klass) Hausorden von Hohenzollern |
Karl-Siegmund Litzmann (
- suuna Mall:Sündinud 1. august 1893 Minden;
august 1945 Kappeln) oli saksa sõjaväelane ja poliitik.
SA-Obergruppenführer Litzmann oli saksa okupatsiooni ajal Eesti kindralkomissar (Generalkommissar), see kuulus riigikomissariaati Ostland. Ta oli Tallinnas ametis 5. detsembrist 1941 kuni 17. septembrini 1944.
Sisukord
Noorusaeg
Tema kooliaeg möödus vastavalt isa (Karl Litzmann (1850–1936)) teenistuskohtadele Berliinis, Colmaris (Essen),Plönis (Holstein), Brombergis (Lääne-Preisimaa), Dessaus (Anhalt) ja lõpuks uuesti Berliinis. 1905. aastal astus ta kadetikooli. Märtsis 1911. aastal omistati talle lipniku auaste ja ta astusErfurtis asuvasse 6. ratsastatud kütirügementi. Sealt siirdus ta 1912. aastal Potsdami sõjakooli ja 1913. aastal Paderborni (Vestfaal) ratsakooli, kus ta novembris ülendati leitnandiks. 1905 käis ta ohvitserikandidaatide koolis, 1911 sai ta lipujunkruks (Fahnenjunker) ja 1913 nooremleitnandiks pärast Paderbornis sooritatud ohvitserikoolitust.
Esimesest maailmasõjast võttis Litzmann osa augustist 1914. rühma- ja patrullijuhina 6. ratsastatud kütirügemendis. Novembris 1914 jäi Karl-Siegmund Litzmann koos oma 261 reservi-jalaväe-rügemendiga Lodzi katlasse, kuid üksus suutis ta isa juhtimise all 3. jalaväe-kaardi-diviisi eesotsas välja murda. Karl-Siegmund Litzmann sai sõja edasises käigus kolm korda raskelt haavata, talle anti nii 2. kui 1. klassi Raudristi ja autasu Hausorden von Hohenzollern. 1917. aastal oli ta ühe korpusekomando käsundusohvitser ja hiljem sideohvitser ühes Austria-Ungari diviisis. 1918. aastal teenis ta kompanii- ja hiljem pataljoniülemana kaardi-füsileerrügemendis.
Nagu paljud sõjajärgsed sõjaväelased, kuulus Litzmann 1919. aastal maalaskurite korpusesse vabakorpusesse. Alates 1920. oli tegev Heimwehris, Ida piirikaitses ja Ida välikütiüksuses. Tema erialaks oli looma- ja hobusekasvatus, samuti metsamajandus. 1921. 1919 sai ta Halle lähedal suurmaaomaniku Carl Wentzeli juures põllumajandusliku ettevõttejuhtimise alase koolituse ja võttis 1921 Althof-Didlackeni mõisa juhtimise, mis asus Insterburgis Ida-Preisimaal.
Karjäär NSDAP-s
1929 astus ta NSDAP-sse ja võttis üle SA ülesehitamise Ida-Preisimaal. 1931 sai temast SA-Standartenführer ja SA-Führer Ostland, mille alla kuulusid Ida-Preisimaa und Danzig. Ta oli selle juht kuni septembrini 1933. Juunis 1933 ülendati teda SA-Obergruppenführeriks ja talle anti NSDAP kuldne aumärk. 1932. aastal asus ta NSDAP kandidaadina Preisimaa maapäeva, pärast selle laialisaatmist 12. novembril 1933 sai temast Riigipäeva liige.
1934. aastal pääses SA-Obergruppenführer Litzmann napilt Röhmi putši raames likvideerimisest, kuna ta eelnevalt oli saanud Adolf Hitleri käsu, hoida eemale 30. juuni SA aasta koosolekust. Hitler tegi seda austusest kindralleitnant Karl Litzmanni vastu, kes oli sõjasangar ja Riigipäeva spiiker.
Samal aastal sai Litzmann ametikoha Reichsreiterführer (riigiratsajuht) ja „Führer der obersten Behörden für Pferdezucht und –rennen“ (hobusekasvatuse ja -jooksude ametite juht) Berliinis. Seal oli ta esimesteks ülesanneteks riigiratsutamisjuhtide koolide rajamine Berlin-Zehlendorfis ja ratsutamistiimi ettevalmistus 1936. aasta olümpiamängudeks. Pärast seda oli ta riigiinspektor ratsutamise- ja sõiduväljaõppe alal eelsõjaväelise väljaõppe ülesandega.
Septembrist 1939 asus Litzmann taas sõjaväkke. Ta osales ühe Ida-Preisimaa ratsarügemendi eskadroniülemana lahingutes Poolas, Hollandis, Belgias ja Prantsusmaal. Lisaks osales luureüksuse ülemana sõjakäigul Venemaale kuni Smolenskini.
Eestimaa kindralkomissar
1941. aastal seati sisse avalik ratsaväljaõppe, kuna see SA ja Wehrmachti jaoks enam tähtis polnud. Karl-Siegmund Litzmann sai siis teisteks ülesanneteks vabaks ja asus Eestimaa kindralkomissariks. Ta määrati sellele ametikohale alates 5. detsembrist 1941. Ta võttis armeegrupi "Nord" tagalaülem kindral Franz von Roquesilt asjaajamise üle. Päev oli niivõrd tähendusrikas, et Eesti Omavalitsuse sisedirektoorium soovitas kõigil majaomanikel sellel puhul lipud välja panna. Eesti üleminekuga sõjaväe valitsusalast tsiviilvalitsuse alla kuulutas Litzmann uues ametis esimese asjana välja Eesti ala jagamise seitsmeks piirkonnakomissariaadiks (Arensburg, Dorpat, Narwa, Pernau, Petschur, Reval-Stadt, Reval-Land) ja määras nende etteotsa piirkonnakomissarid. 28. augustil 1942, teatas kindralkomissar Litzmann, et Saksa kõrgema juhtkonna poolt on antud luba moodustada Relva-SS-i alluvuses Eesti Leegion. Litzmann vabastati ametist 17. septembril 1944 seoses Eesti mahajätmisega Saksa vägede poolt.
Eestist lahkudes kirjutas kindralkomissar Litzmann alla järgmisele manifestile, mis avaldati Danzigis ilmunud Teatelehes Eestlastele:
Eestlased! Peaaegu kolm aastat täitsime meie ühiselt neid kohustusi, mis meile oli sõda peale pannud. Eesti rahvas on juba ammu astunud ühisesse euroopa võitlusrindesse ja on ikka usalduslikumalt ja kindlamalt liitunud saksa rahvaga. Kümned tuhanded teie meestest võitlevad juba aastate kaupa õlg-õla kõrval oma saksa kamraadidega ja võitlevad ka edaspidi selleks, et teie kodumaa uuesti vabaks saab ja siis ka lõplikult vabaks jääb. Soome poliitiline kokkuvarisemine ja tema relvade mahapanek sundisid ajutiselt loovutama Eesti ruumi. Suur osa teie rahvast on end annud saksa riigi kaitse alla või on sinna saabumas. Teised ootavad igatsusega, millal meie sõjaväed sinna tagasi jõuavad. Eesti mehed ja naised! Rakenduge otsekohe sõjatähtsaisse tööülesandeisse! Meie sakslased teame, et ka see sõda hoolimata kõigist ohvreist ja raskusist lõpeb meile võidukalt. Aidake teie selleks oma tööga kaasa, et lõppvõit ei oleks mitte enam kaugel, ja et see teie kodumaale tooks õnneliku rahu! Säilitage ka edaspidi kõigutamatu usaldus, siis tuleb kord aeg, kus meie ühiselt alustame teie kodumaa lõplikku ülesehitust. Heil Hitler! Litzmann, Kindralkomissar. Laeval, 22. 0. 1944.
Relva-SS
1944. aastal astus ta vabatahtlikuna Relva-SS-i ja jäi lahingute käigus Ungaris ja Tšehhis kevadel 1945 teadmata kadunuks. Mais 1945 ilmus ta aga Schleswig-Holsteinis vale nime all Kappelnis välja oma õe juures ning suri seal teadmata põhjustel augustis 1945. 1946. aasta kevadel maeti ta Neuglobsows (80 km Berliinist põhjas). Kevadel 1946 sundvõõrandati „demokraatliku“ maareformi raames nõukogude okupatsiooni all perekonna maavaldus Neuglobsows.
Tsitaate
Mul ei ole eesti rahva ees saladusi ja seepärast ma võin igal ajal ausasti kõnelda ja vastata.
Uskuge mind, kõik korraldused, mis on antud minu või Eesti Omavalitsuse poolt, antakse pärast põhjalikku kaalumist ja nõupidamist asutiste ning eriteadlastega. Mulle on täiesti selge, et need korraldused on sageli karmid, üksikisikule ehk tihti arusaamatud ja et nad võivad näida teinekord isegi ebaõiglastena. Säärasel korral on alati olnud mingi raskeltkaaluv põhjus üldsuse huvides, mis mind sundis sellelaadilisele sammule.[1]
Autasud
- 1914 – Raudristi II klass. Luuresalga juhtimise eest Prantsusmaal esimesel sõjakuul.
- 1915 – Raudristi I klass. Luuresalga juhtimise eest Venemaal 1915. aastal ja ühe Kaunase fordi vallutamise eest.
- 1916 – Kuningliku Hohenzollernite ordu rüütel
- Austria-Ungari Sõjateeneterist.
- Haavatumärk
- 1914. aasta II klassi Raudristi korduspannal
- 1914. aasta I klassi Raudristi korduspannal
- NSDAP kuldne aumärk
Kirjandus ja tekstid
- Allikas/kõne uusaasta 1942 (Karl-Siegmund Litzmann)
- Allikas/kõne 21. veebruar 1943 (Karl-Siegmund Litzmann)
Viited
- ↑ <Kõnest omavalitsustegelastele, 23. aprillil 1942
