Johannes Soodla
Johannes Soodla, VR II/2 ja VR II/3 (
- suuna Mall:Sündinud 14. jaanuar 1897 Kudina; 16. mai 1965 Goslar, Saksamaa), oli eesti sõjaväelane, kes jõudis elu jooksul kuuluda nii Venemaa ja Eesti sõjaväkke kui ka Relva-SS-i. Soodla oli kõrgeima Relva-SS-i auastmega eestlane (Brigadeführer).
Elulugu
Aastast 1916 teenis ta mobiliseerituna Venemaa armees, läbis Gatšina lipnikekooli ja osales Esimese maailmasõja lahingutes. Vapruse eest omistati talle Georgi risti IV järk. Sõjategevuse käigus langes Soodla sakslaste kätte vangi ja vabanes sõjavangist alles 1918. aastal.
Eesti Vabadussõjas osales ta alates 25. detsembrist 1918 Julius Kuperjanovi juhitava partisanide pataljoni ja Kuperjanovi Partisanide polgu koosseisus. Vabadussõja kestel teenis ta kompanii- ja pataljoniülemana ning rügemendiülema abina, osaledes paljudes olulistes Vabadussõja lahingutes.
26. veebruaril 1920 ülendati Soodla alamleitnandist leitnandiks vanusega 9. juuli 1919.
1925–1927 õppis Soodla Kõrgemas Sõjakoolis ja teenis juhtivatel kohtadel Eesti Kaitseväes. Nii oli ta alates 1934. aastast Tartu sõjaväeringkonna staabiülem, 1936. aastal Kaitsevägede Staabi 1. osakonna ülema kohusetäitja, kolonelleitnant ja alates maist 1939 sõjavägede staabi käsundusohvitser. Õppinud lühikest aega Prantsusmaa kõrgemas sõjakoolis, pöördus ta sama aasta septembris seoses Teise maailmasõja puhkemisega Eestisse tagasi ja nimetati Eesti Kõrgema Sõjakooli ülemaks. Nõukogude võimud vabastasid ta ametist 1. jaanuaril 1941.
Teine maailmasõda
Pärast teenistusest vabastamist põgenes Soodla Saksamaale, kust naasis suvel 1941 koos Saksa vägedega. Algul töötas ta Eesti Omavalitsuse raudteevalitsuse direktorina.
Juba 22. septembril 1941 nimetas Eesti Omavalitsuse sisedirektor Oskar Angelus Soodla Politsei ja Omakaitse Valitsuse juhatajaks. Alates 28. septembrist juhtis ta nende ametkondade koordineerimiseks loodud Politsei ja Omakaitse Valitsuse tööd.
Suvel 1943 omistati Soodlale esialgu Oberführeri, hiljem aga Brigadeführeri auaste ja ta ülendati Eesti Leegioni kindralinspektoriks.
1944. aastal omistati talle Saksa väejuhatuse poolt Brigadeführeri (kindralmajori) auaste, millega temast sai kõrgeima auastmega eestlane Relva-SS-is.
3. september 1944 anti kindral-inspektor SS-Oberführer Soodlale ja Omakaitse komandörile kindral Arnold Sinkale üle 2. klassi Raudrist. Mõlemad olid eelmistel päevadel paistnud silma isikliku tublidusega. [1].
Pärast Teist maailmasõda
Soodla taandus koos Saksa armeega 1944. aastal Saksamaale, elas vahepeal ka Itaalias ja Ameerika Ühendriikides. Aastatel 1951–1959 oli ta Triestes tegutsenud Ülemaailmse Kirikute Nõukogu kutsekooli direktor. Ta osales ka 1. märtsil 1953 eksiilis kokku tulnud Vabariigi Presidendi Asetäitja Valimiskogu tegevuses.
Autasud
- Georgi rist 4. järk
- Vabadusristi 2. ja 3. järk
- II klassi Raudrist
- II klassi Mõõkadega Sõjateenete Rist
Viited
- ↑ Raudrist oberführer Soodlale ja kolonel Sinkale. Ajaleht "Meie Maa", 12. september 1944, nr. 106, lk. 1
- Eesti sõjaväelased
- Saksamaa sõjaväelased
- Raudristi kavalerid
- Relva-SS liikmed
- KÕ liikmed
- Vabadussõja veteranid
- Vabadusristi II liigi 3. järgu kavalerid
- Vabadusristi II liigi 2. järgu kavalerid
- Kotkaristi V klassi sõjalise teenetemärgi kavalerid
- Kotkaristi III klassi teenetemärgi kavalerid
- Perekonnanimede kaitseregister
- Eesti pagulased Saksamaal
- Sündinud 1897
- Surnud 1965