20. Eesti Relvagrenaderide SS-diviisi kokkutulek

Allikas: Metapedia

20. Eesti Relvagrenaderide SS-diviisi kokkutulek on igal aastal Sinimägedel Grenaderimäel toimuv mälestusüritus, kus tähistatakse Sinimägede lahingu aastapäeva.

Ajalugu

Memoriaal Grenaderimäel

8. juulil 1994 püstitati Eesti Vabadusvõitlejate Virumaa ühenduse eestvedamisel Grenaderimäele 6,5 meetri kõrgune puurist. Järgmisel päeval peeti selle risti juures II Ülemaailmne Eesti Vabadusvõitlejate kokkutulek, kus osales inimesi 17 riigist. Kindral Aleksander Einseln luges ette president Lennart Meri tervituse.

1994. aastast alates toimub iga aasta juuli viimasel nädalal Grenaderimäe läänenõlval 20. Eesti Relvagrenaderide SS-diviisi veteranide kokkutulek.

Arhitekt Tiit Kaljundi valmistas 1996. aastal esimesed alalise mälestusmärgi kavandid, milleks saadi tuge ka Eesti Kultuurkapitalilt. Mäge korrastati ja memoriaali rajati suuremas mahus aastatel 1997–2000. Mälestusväli on ligi hektari suurune ala, mille keskel asub 12 meetri kõrgune terasest ratasrist (metallikunstnik Heino Müller). Selle keskel on plahvatust sümboliseeriv kompositsioon. Rist, rünnakuteravikku (ida-lääs) sümboliseeriv graniitkividest ääristus ning autentne, vooderdatud põhjaga kaevikulõik, mis liitub puhastatud algse kaevikuliiniga, moodustavad monumendirühma. Hiljem on jätkuvalt hooldatud memoriaali juurde viivat treppi, infotahvleid, parklat, vihmavarjuks on mäe jalamile püstitatud lihtne katusealune.

2004

Lahingu 60. aastapäeval, 31. juulil 2004 avati memoriaali koosseisus eraldi mälestuskivi 20. Eesti Relvagrenaderide SS-diviisi võitlejatele.

2005

Lõhutud III Germaani Soomuskorpuse mälestusmärk, millel on näha ka punase värvi jäljed.

2005. aastal rüvetati Sinimägedel asuvat III Germaani Soomuskorpuse mälestusmärki. Mälestuskivi oli üle valatud punase värviga ja selle pihta oldi arvatavasti märki lastud, selle jäljed on tänaseni näha.[1]

30. juulil 2005 toimunud kokkutulekul osalesid ka Eesti Vabadusvõitlejate Liidu liikmed. Veteranide organisatsioonide esindajad rõhutasid oma kõnedes, et üritusele on selja keeranud nii Vabariigi Valitsus kui ka Eesti Kaitsevägi, kuna nende esindajad üritusest osa ei võtnud. Kõnedes kajastus ka eelneval aastal eemaldatud Lihula monument.

Isamaaliidu peasekretär Aimar Altosaar lausus oma kõnes: „II maailmasõda pole lõppenud seni, kuni meil käib märkide ja sümbolite sõda. Ajal, mil vabadusvõitlejatele püstitatud monumente ära viiakse, lastakse okupantidele karistamatult mälestusmärke rajada.“[2]

Olulise küsimusena tõstatati ka Saksa sõjaväes teeninute vabadusvõitlejatena tunnustamine. Riigikogu liikmetest ainukesena kohal olnud Urmas Reinsalu kinnitas, et vastav seadusemuudatus on juba töös.[3]

2006

29. juulil 2006 avati kokkutulekul mälestusmärgid Hollandi võitlejatele ja 5. SS-brigaadile Wallonien, mille õnnistas sisse Jõhvi Mihkli koguduse õpetaja.

Mälestusmärkide avamise kavatsuse peale teatas Belgia suursaadik Pierre Dubuisson, et Eesti kaitselahingutes võidelnud belglased on kodumaal reeturite hulka arvatud. Dubuisson sõnas Õhtulehele: „Ma ei ole mälestusmärgi avamise vastu, aga olen tseremoonia ajal Belgia lippude kasutamise vastu. Belglased, kes osalesid lahingus SS-vormis, eriti veel nende liider SS-Standartenführer Leon Degrelle, on meie riigis reetmise eest hukka mõistetud.“[4]

Kokkutulekul olid kohal ka välismaised veteranid, muuhulgas ligemale 2000 kilomeetri kaugusest Austriast.[5]

2007

Memoriaali rikkumine aprillis

2007. aastal kannatada saanud 20. Eesti Relvagrenaderide diviisi mälestuskivi.

Aprillis 2007 pronksööde ajal oli lõhutud kolm memoriaali mälestuskivi. Eesti Leegioni Sõprade Klubi informeeris juhtunust enamikke Eesti meediakanaleid, edastati ka pildid vandaalitsemisest. Meedia juhtunust välja ei teinud, välja arvatud Kanal 2 uudistesaade Reporter, kus juhtunust tehti ligemale 10 sekundiline uudislõik. Lõhutud mälestusmärgid püstitati taas päev enne veteranide kokkutulekut. Parandatud mälestuskividele lisati ka lõhkumise kuupäevad, vandaalitsemisjäljed jäeti tahtlikult näha tulevastele põlvedele.

Kokkutulek

Kokkutulek toimus 28. juulil. Üritusele oli saabunud veterane üle Euroopa, muuhulgas Norrast ja Austriast. Tulnud oli ka Venemaa riigitelevisioon RTR. Kokkutuleku kavasse olid ette nähtud ka valitsuse esindaja ja kaitseministri tervitussõnavõtud, kuid kohale ei olnud saabunud kumbagi.[6]

Kokkutulekul osales ka Rootsi rahvuslane Robert Vesterlund, kellele oli sama aasta veebruaris kehtestatud sissesõidukeeld Eestisse.[7] Ta tegi intervjuu pataljon Narva võitleja Kalju Jakobsooga.[8]

Kriitika

Pärast üritust taunis selle toimumist Eesti Vene saatkond. Saatkonna pressiteates kirjutati: „Meie riigi jaoks, mis kandis Teises maailmasõjas hiigelsuuri taastumatuid inimkaotusi, on absoluutselt vastuvõetamatu, kui ühes EL liikmesriigis võimud kiidavad avalikult natsikurjategijate tegusid.“[9][10] Vabadusvõitlejate kokkutulekut kritiseeris ka Simon Wiesenthali keskuse Iisraeli osakonna direktor Efraim Zuroff:

„Meie näeme neid sündmusi Natsi-Saksamaa vägedega külg külje kõrval võidelnute ülistamisena. Natsi-Saksamaa režiim planeeris, juhtis ja viis täide holokausti ning vastutab miljonite süütute tsiviilisikute massimõrva eest. […] Ausalt öeldes on see sobimatu Eesti liikmelisusega Euroopa Liidus ja NATOs. Lisaks, asjaolu, et need sündmused tõmbasid ligi kümneid välismaa neonatse, näitab ohtu, et nad julgustavad fašismi ja ja rassistliku ekstremismi taassündi.“[11]

2008

2008. aasta kokkutulek möödus rahulikult. Kohal olid ka välismaa veteranid, muuhulgas Taanist, Norrast ja Hollandist. Samas olid üritusele saabunud nii skinheadid kui Öise Vahtkonna liikmed.[12][13] Taani Relva-SS vabatahtlik Ellef Henry Rasmussen sõnas võitluste kohta: „Me kartsime, et bolševism jõuab Skandinaaviasse ja mujale Euroopasse ning me ei soovinud seda mitte mingil juhul.“[14]

Üritusele tulla soovinud Robert Vesterlund peeti 24. juuli hommikul piiril kinni ja saadeti Rootsi tagasi. Rootslaste delegatsioon, kellele tehti samuti takistusi Sinimägedesse jõudmisel, osales siiski üritusel.[15][16][17][18] Samas ei tehtud takistusi Öise Vahtkonna saabumisele.[19][20]

Väljaanne Põhjarannik kirjutas 29. juulil:

„Nagu tavaliselt, ei olnud Sinimägedes Eesti riigivõimu kõrgemaid esindajaid. Ainus kohal viibinud rahvasaadik Trivimi Velliste lubas kohapeal peetud sõnavõtus, et kohe sügisel võtab riigikogu päevakorda nende küsimuse, kes järgisid 1944. aastal professor Uluotsa, presidendi ülesandeid täitnud peaministri üleskutset asuda isamaa kaitsele.“[21]

2008. aastal paistsid sündmuse negatiivse kajastamisega silma Kanal 2 saade Reporter ja Eesti Päevaleht. Reporteri sõnutsi kogunesid Sinimägedes „veteranid, vahtkondlased ja skinheadid“, viimased olevat demonstratiivselt kandnud haakristidega pandlaid.[22] Päevalehte ajakirjanik Erik Rand avaldas artikli pealkirjaga „Sinimägedes kogunesid Hitleri-armee veteranid“.[23]

2009

2009. aastal võttis Eesti Leegioni Sõprade Klubi Sinimägedes toimuva 20. Eesti Relvagrenaderide Diviisi veteranide kokkutuleku organiseerimise üle. [24][25]

20. juulil esitasid Teises maailmasõjas Sinimägedel lahinguid pidanud veteranide ühendused ja Eesti muinsuskaitse selts pöördumise kultuuriminister Laine Jänesele, paludes lahingukoha muinsuskaitse alla võtmist. 20. Eesti relvagrenaderide diviisi veteranide ühenduse ja Eesti Leegioni Sõprade Klubi juhatuse liige Mauri Kiudsoo sõnas Eesti Päevalehes: „Seni, kuni ala pole kaitsevööndis, saavad inimesed seal käia detektoritega sõjaaegseid esemeid otsimas, kaevates üles paljude sõdurite viimse puhkepaiga.”[26]

26. juulil pidas politsei mälestusüritusel kinni viis inimest, kes koonduslaagri vangide rõivaid kandes (eelnevalt registreerima) piketeerisid seal toimuva Eesti relvagrenaderide diviisi veteranide kokkutuleku vastu. Vahistatute seas olid Maksim Reva, Sarkis Tetavsjan, Aleksander Maksimov, Aleksander Jefremov ja Arseni Maharašvili.[27] Kaks vahistatutest saadeti riigist välja, kuna neile kehtis sissesõidukeeld.[28] Kohale oli saabunud ka Johan Bäckman, keda sissekäigust kaugemale ei lastud.[29] Päev hiljem tõstatas Delfi teema, miks ei ole selgelt eestivaenulikule Bäckmanile kehtestatud sissesõidukeeldu.[30]

Pärast üritust saatsid end Läti, Eesti ja Soome antifašistideks kutsuvad ühendused Euroopa Parlamendile kaebuse, milles soovisid, et europarlament tegeleks sellega, mida nad nimetasid Teise maailmasõja ajaloo ja tulemuste moonutamiseks Eestis ja Lätis. [31]

29. juulil mõistis Vene välisministeerium oma kodulehel Sinimägedes toimunud 20. diviisi relvagrenaderide kokkutuleku ja 1944. aasta lahingute aastapäeva tähistamise hukka.[32]

2010

Tavapärasest suuremaid pingeid tekitas 2010. aastal toimunud kokkutulek. Ühelgi eelneval aastal ei olnud 20. Eesti Relvagrenaderide SS-diviisi vabadusvõitlejate kokkutulek saanud sedavõrd suure meediakajastuse osaliseks.

2010. aasta kokkutuleku plakat.

20. juulil teatas uudisteportaal Baltija.eu, et Eesti ametivõimud keelasid niinimetatud antifašistidel samas kohas, kus toimub veteranide kokkutulek, korraldada oma meelevaldust.[33]

22. juulil tegid Andrei Zarenkov, Vladimir Zimin, Dimitri Linter, Juri Mishin, Maxim Reva ja Dimitri Klenski ühisavalduse, milles mõisteti Eesti SS-veterandide kogunemine hukka.[34] 23. juulil järgnes Laimuvastase Liiga esimehe Abraham Foxmani avaldus, kus ta mõistis sellise kogunemise hukka:

„Nõukogude repressioonide vastustamine on üks asi, kuid natsi SSi aushoidmine üsna teine. Kahjuks oleme minevikus näinud Eesti ametnikke pigem osalemas sellistel sündmustel, kui neid vastustamas. Vaivara peaks esile kutsuma leina ja endassesüüvimist, mitte pidutsemist. Eesti ametiisikutel tuleb langetada jälle tähenduslik valik. Nemad koos Eesti tsiviilühiskonna vastutustundlike liikmetega peaksid ühehäälselt mõistma hukka Vaivarasse kavandatud marsi.“ [35][36]

23. juulil jättis Tartu halduskohus rahuldamata Öise Vahtkonna liikme Maksim Reva kaebuse Vaivara vallavalitsuse peale. [37]

26. juulil sõnas Venemaa välisministeeriumi pressiesindaja Andrei Nesterenko: „Me ootame, et rahvusvaheline üldsus ja organisatsioonid teevad selle põhjal objektiivsed järeldused, mis Eestis praegu toimub.“ BNS teatas, et Nesterenko sõnul olevat kokkutuleku lubamine solvang natsismiohvritele ja kõigile neile, kes aitasid Euroopat vabastada „pruunist katkust“.[38][39] Seevastu leidis Delfi oma 27. juuli juhtkirjas, et Sinimägedes tõrjuti 1944. aastal hoopis punast katku.[40]

Järgnevatel päevadel toimus mitmete poliitiliste jõudude erinevaid avaldusi. Saabuvate valimiste ootuses esitas Isamaa ja Res Publica Liit (IRL) oma koalitsioonipartnerile Reformierakonnale seisukohavõtuks ettepaneku, millega antaks vabadusvõitleja staatus kõigile 1944. aastal kaitselahingutes osalenutele, sealhulgas ka neile, kes võitlesid Relva-SS-i vormis.[41]

27. juulil sõnas Riigikogu liige Trivimi Velliste (IRL) Vene välisministeeriumi avalduse kohta:

„Venemaa, Kremli üldine strateegia on rõhutada seda, et Punaarmee oli Teises maailmasõjas ainus või peamine sangar, kes hävitas „pruuni katku“ ja Vene propaganda väldib täiesti teadlikult sellist mõistet nagu „punane katk“. See, mida paljud eestlased nimetavad „punaseks katkuks“ ja mille nad siia Eestisse tõid, selle nad kuulutavad rahvuslikuks solvanguks. Me peame kaitsma oma eneseväärikust. Kui meil on oma tõde ja me ei suuda seda teistele ära selgitada, siis me oleme tõesti väga mannetu rahvas. Mul on väga pikaajalised kogemused ka varasemast minevikust välisministrina ja suursaadikuna New Yorgis. Ma kohtusin seal nelja aasta jooksul väga sageli ka suurte juudiorganisatsioonide juhtidega ja mul oli piisavalt palju võimalusi selgitada, mis siin Teise maailmasõja ajal toimus, ma ei näinud kuidagiviisi, et nad poleks sellest aru saanud.“[42]

Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni esimees Marko Mihkelson (IRL) arvas, et sellist avaldust nagu Moskva kriitika Sinimägede mälestusürituse kohta ei tasu üle tähtsustada. Mihkelson: „Ajalugu, eriti Teise maailmasõjaga seonduv on tänase Venemaa rahvusliku identiteedi üks kesksemeaid telgesid, kuid see on erinevalt vabast maailmast kahjuks looritatud stalinistliku ajalookäsitlusega.“[43] Riigikogu liige Urmas Reinsalu (IRL) rõhutas, et Moskva kriitikat võib pidada rutiinseks ning seda ei tuleks Eestis üle dramatiseerida. Reinsalu: „Venemaa õiguseellane Nõukogude Liit on need mehed juba lõviosas sunnitöölaagrisse saatnud. Eesti Vabariik peaks mõtlema nende meeste võitluse tunnustamisele, kes võitlesid Eesti riikliku iseseisvuse taastamise eest.“[44]

Riigikogulane Raivo Järvi (Reformierakond) pidas Delfile antud intervjuus IRL-i mõtet anda ka Relva-SS-s võidelnud eestlastele vabadusvõitleja staatus inimlikult põhjendatuks, kuid lisas, et „Euroopa“ seda ei mõistaks.[45]

Riigikogu liige Aadu Must (Keskerakond):

„Demokraatlikus riigis on nii, et kui nad teisi ei sega ja kellelegi liiga ei tee, siis nad võivad koguneda. Suure tõenäosusega nad mälestavad seal oma nooruspõlve sündmusi. Kuni see piirdub teatud noorusnostalgiaga, hoolimata poolest, ei tohiks kellelgi pretensioone olla. Ma millegipärast ei usu, et seal mingit erilist poliitikat aetakse.“[46]

Samas ilmus Keskerakonna väljaandes Kesknädal artikkel pealkirjaga „Sinimägedele minejad trambivad kannatanute mälestusel“, mis põhines juudi organisatsiooni Laimuvastane Liiga seisukohtadel. Kirjutises pandi põhirõhk Vaivara töölaagrile ja juutidele. [47]

USA suursaadik Michael C. Polt kutsus meeleavaldajad üles end „totalitaarsest ideoloogiast“ distantseerima. Polt sõnas, et „me mõistame, et Eesti veteranid tahavad mälestada oma võitlust võõrriigi okupatsiooni vastu“.[48]

Ajakirjanik Ainar Ruussaar:

„See, et enamus Eesti poliitikutest kardab sellistel mälestusüritustel osaleda, mis on neile nagu ristimärk vanakuradile – see on ka mõistetav. Aga ma ei saa aru, kas tõepoolest pole Eesti riigil ühtegi hooba, et teha Dozori vendadel nagu Maksim Reva näiteks, kes korraldab lakkamatult provokatsioone ja demonstreerib seda, et ta tahaks, et Eesti okupeeritakse, et siin kehtis stalinistlik režiim, et eestlased küüditataks. Kas ei ole ühtegi hooba, et sellele vennale elu legaalselt põrguks teha?“
„Ning USA suursaadik teeb pealtnäha poliitiliselt korrektse avalduse, kus mainib mingeid totalitaarseid režiime ja eraldi manitseb, et Sinimägede kokkutulekust osavõtjad ei ülistaks natsirežiimi. Millal on need veteranid seda režiimi ülistanud?“[49][50]

Pärast antifašistide esimest läbikukkunud meeleavalduse korraldamise üritust, teatas Delfi 27. juuli õhtul: „„Maailm ilma natsismita“ registreeris teisipäeval Vaivara vallavalitsuses laupäevaks SS ja natsismi ohvrite mälestusele pühendatud miitingu, mis toimub samal ajal Relva-SS veteranide kokkutulekuga.“ Öise Vahtkona liige Dmitri Linter tetas, et nad ootavad antifašiste Saksamaalt, Iisraelist,Venemaalt, Poolast,Lätist ja Leedust.[51][52][53] Kutsutuste hulgas olevat olnud ka tuntud eestivastane Simon Wiesenthali keskuse direktor Efraim Zuroff.[54]

28. juulil tuli Vaivara valla suhtes kriitilise pressiteatega välja Eesti Leegioni Sõprade Klubi (ELSK). ELSK ei olnud rahul vallavalitsuse loa andmisega niinimetatud antifašistide meeleavalduseks, mille toimumiskoht olevat osaliselt kattunud veteranide kokkutuleku omaga.[55] Klubi pressiteatele reageeris vallavalitus omapoolse teatega. Vaivara vallavanem Veikko Luhalaid (Keskerakond) selgitas väljaandele Postimees: „Avaliku koosoleku seaduse järgi on vallal võimalus teatist mitte registreerida juhul, kui üritus kattub teise ürituse alaga või nende teed ristuvad. „Juhul kui midagi sellist ei ole ja nad ei kujuta ohtu riigikorrale või ei ole ohtu liikluskorrale või iseendale, siis ei ole alust keelduda,“ ütles Luhalaid.“[56]

Samal päeval kutsus peavoolumeedia uudisteportaal Delfi üles arvamust avaldama „Kumb pool Sinimägedes võidelnuist oli puhtam?“. Umbes 2200 küsitletu seast leidis ligemale 74,9%, et „Relva-SS leeris võitlejad“ oli puhtamad. „Nõukogude mundreid kandnud sõjamehed“ poolt oli ligemale 2,8% ja „eestlastel ei olnud tegelikult ühist valikut“ poolt oli ligemale 22,3%.[57]

28. juuli õhtul kirjutas Delfi, et politsei saadab võimalike kokkupõrgete kartuses Sinimägedesse täiendavad jõud.[58]

30. juulil teatas Delfi, et Soome Antifašistliku Komitee liider Johan Bäckman sõnas uudisteagentuurile Interfax, et Eesti siseministeerium on kehtestanud ajutise sissesõidukeelu mitmele komitee liikmele, kes tahtsid tulla Eestisse meelt avaldama.

Samal päeval peeti kinni ka Läti ja Leedu antifašistide buss. Pärast pikemat kontrolli suunati autobuss piirilt tagasi. Riiga saadeti ka kaks Leedu ja neli Läti antifašisti, ülejäänud 16-l isikut lubati Eestisse spetsiaalselt vastutellitud Eesti autobussiga. Eestisse ei lubatud siseneda Vladimir Obdulinil, Sergei Sokolovil,Alla Burdal, Janis Kuzinsil, Juri Zaitsevil ja Dmitri Nabrutil.[59]

Kaitsepolitseiameti sõnul oli niinimetatud antifašistide miitingu tellimise ja rahastamisega seotud Venemaa riikliku nn kaasmaalastepoliitika aktivistid Dmitri Kondrašov ja Andrei Zarenkov ning nendega koostööd tegev Venemaa parlamendi ülemkoja föderatsiooninõukogu liige Boris Špigel.[60]

Sinimägede lahingute 66. aastapäev möödus – nagu eelnevatel aastatel – rahulikult. Politsei esindaja sõnul oli antifa üritusel 100–130 ja veteranide kokkutulekul 300 osavõtjat.[61] Delfi seevastu hindas vabadusvõitlejate kokkutuleku osalejate arvu mõnele tuhandele inimesele.[62] Samal ajal, kui Sinimägedes tähistati 31. juulil Eesti kaitselahingute aastapäeva veeres läbi Jõhvi nõukogude dessantväelaste rongkäik.[63]

4. augustil esitas seoses veteranide kokkutulekuga väljaande Komsomolskaja Pravda Estonija kollektiiv kaebuse õiguskantslerile, millele oli alla kirjutanud väljaande tegevtoimetaja Albert Maloverjan. Pöördumises oli mitmeid väärväiteid. Näiteks: „SS-veteranide avalikul kokkutulekul viibisid ka lapsed ja noorukid. […] neid kasutati ka lipukandjatena, pannes neid muu hulgas kandma fašistliku haakristi kujutisega lippe.“ On ebaselge, mida tähendab „fašistlik haakrist“, kuna fašistlik liikumine ei kasutanud haakristisümbolit, samas on haakrist enamike Euroopa rahvaste põlissümbol.[64]

2011

2011. aastal toimus veteranide kokkutulek 30. juulil. Ürituse läbiviijaks oli 20. Eesti Relvagrenaderide Diviisi Veteranide Ühenduse juhatuse esimees Mauri Kiudsoo.[65]

20. juuli kuulutas BNS, et peaminister Andrus Ansip viibib 20.–22. juulil Ameerika Ühendriikides, kus ta kohtub USA asepresidendi Joe Bideniga. Samuti külastab Ansip Esindajatekoja spiikri John Boehneriga, Rahvusvahelise Valuutafondi juhi Christine Lagarde’iga, Brookings Institutioni presidendi Strobe Talbottiga ning Ameerika juudiorganisatsioonide esindajatega. Kohtumisel USA juudiorganisatsioonide esindajatega teatas peaminister, et „Sinimägedes toimuvad kogunemised on kodanikualgatuslikud Teises maailmasõjas langenute mälestusüritused, mille sarnaseid korraldatakse teisteski Euroopa riikides. Valitsuse esindajad seal ei osale.“ Ühtlasi pidi Ansip taas kinnitama, et Sinimägede üritusel pole seost natsiideoloogiaga. [66] [67]

28. juulil teatas Õhtuleht: „Kuigi veel mõni aasta tagasi kaalus riigikogu võimalust anda Saksa mundris eesti meestele, kes Sinimägedes Punaarmee vastu võitlesid, vabadusvõitlejate staatus, ei osale tänavusel lahingute mälestamise üritusel ametlikult ükski riigikogus esindatud erakond, rääkimata riigikogu juhatusest ja valitsusest.“[68]

Isamaa ja Res Publica Liidu pressiesindaja Gerrit Mäesalu sõnutsi kavandas osalemist IRL-i rahvuslaste ühendus, keda juhib Tarmo Kruusimäe.[69]

Mälestusüritus möödus vahejuhtumiteta. Vihmase ilma ja vähese reklaami tõttu oli kohale tulnud möödunud aastatega võrreldes vähem inimesi. Märgatavalt olid hõrenenud veteranide read. tuntud poliitikutest olid üritusele saabunud Tarmo Kruusimäe ja Trivimi Velliste.

Kokkutulekust eemal üritasid Kremli-meelse rühmituse Öine Vahtkond aktivistid korraldada piketti, kuid Kanal 2 uudistesaate Reporter kohaselt sellest midagi välja ei tulnud. Tuntuimad kohalolijad olid naistepeksu eest karistatud antifašist Andrei Andronov[70], Maksim Reva ja Vene konsul Narvas Olga Komarova.[71] Soomlasest russofiil Johan Bäckman Eestisse ei pääsenud, sest talle oli määratud sissesõidukeeld, kuna Bäckman võinuks ohustada avalikku korda. Pärast piirilt tagasisaatmist andis „inimõiguste aktivistiks“ tituleeritud Bäckman mitu intervjuud Vene uudisteportaalile Russia Today. Bäckman seostas oma intervjuus Sinimägedest toimuvat veteranide kokkutulekut ka Norra terroriaktidega.[72]

Vaata ka

Videod

2006. aasta leegionäride marss:


2008. aasta kokkutulek:


2009. aasta kokkutulek:


Uudislõik 2009. aasta kokkutulekust saates Reporter:


Viited

  1. ↑ Virumaal rikuti sõdurite mälestuskivid Postimees, 29. august 2005
  2. ↑ Sinimägedes mälestati taas vabadusvõitlust Põhjarannik, 2. august 2005
  3. ↑ Sõjaveteranid üksi mälestuspäeval ERR, 1. august 2005
  4. ↑ Belgia suursaadik on Sinimägedes Belgia lippude lehvitamise vastu Õhtuleht, 29. juuli 2006
  5. ↑ Sinimägedes kõrvetas taas päike Pärnu Postimees, 1. august 2006
  6. ↑ Veteranid meenutasid Venemaa telekanali pilgu all suurlahingut Postimees, 30. juuli 2007
  7. ↑ Rootsi esinats hiilis sissesõidukeelust hoolimata Eestisse, 30. juuli 2008
  8. ↑ Vår ära heter trohet Info-14 19. august 2007
  9. ↑ Vene saatkonda pahandas Sinimägede veteranide kokkutulek Õhtuleht, 31. juuli 2007
  10. ↑ Vene saatkond on Eesti käitumisest nördinud Eesti Päevaleht, 31. juuli 2007
  11. ↑ Wiesenthali keskus protesteerib Eesti natsimeelsuse vastu Õhtuleht, 8. august 2007
  12. ↑ Sinimägedes kogunesid Hitleri-armee veteranid 26. juuli 2008
  13. ↑ Relva-SS veteranide kogunemine möödus rahulikult Postimees, 26. juuli 2008
  14. ↑ ERR.ee: veteranid pidasid Sinimägedel kokkutulekut Postimees, 26. juuli 2008
  15. ↑ Jaan Hatto: Rootsi rahvuslasi Sinimägedele ei lastud Terve Mõistuse Sündikaat 29. juuli 2008
  16. ↑ Eesti võimud kiusasid rootsi patrioote Kaitsepolitsei.com
  17. ↑ info-14 reporter utvisad från Estland – svartlistas i tio år utan skäl Info-14, 26. juuli 2008
  18. ↑ Schwedischer Kamerad bekommt 10jährige Einreisesperre nach Estland Thiazi.net, 24. juuli 2008
  19. ↑ Tiit Madisson: Mõtteid ja muljeid Sinimägede kokkutulekult Terve Mõistuse Sündikaat 31. juuli 2008
  20. ↑ Relva-SS veteranide kogunemine möödus rahulikult Postimees, 26. juuli 2008
  21. ↑ Sinimägedes mälestati veriseid lahinguid Põhjarannik 29. juuli 2008
  22. ↑ Veteranid, vahtkondlased ja skinheadid kogunesid rahumeelselt 27. juuli 2008
  23. ↑ Sinimägedes kogunesid Hitleri-armee veteranid 26. juuli 2008
  24. ↑ Eesti Leegioni Sõprade Klubi ootab aktiivseid kaasvõitlejaid. Kultuur ja Elu, 2009.
  25. ↑ Jaanika Kressa: Sinimägedes selgus, et tõrviku ülevõtmise aeg on käes. Sakala, 29. juuli 2010
  26. ↑ Veteranid tahavad Sinimägesid kaitse alla Eesti Päevaleht, 25. juuli 2010
  27. ↑ Sinimägedes peeti kinni koonduslaagri riietes piketeerijad Postimees, 26. juuli 2009
  28. ↑ Kaks Sinimägedes piketeerinud meest saadeti riigist välja Postimees, 27. juuli 2009
  29. ↑ Sinimägedes tähistati suure verevalamise aastapäeva Delfi, 26. juuli 2009
  30. ↑ Bäckman võib ikka veel vabalt Eestisse tulla Delfi, 27. juuli 2009
  31. ↑ End antifašistideks kutsujad kaebasid europarlamendile Postimees, 27. juuli 2009
  32. ↑ Vene välisministeerium taunis Sinimägede kokkutulekut Postimees, 29. juuli 2009
  33. ↑ Эстонские власти запретили проведение митинга в память о жертвах нацистов в Синимяэ 20. juuli 2010
  34. ↑ Общественность Эстонии возмущена слетом ветеранов СС (заявление) 22. juuli 2010
  35. ↑ Борцы с антисемитизмом в США считают недопустимым слёт эстонских ветеранов СС 23. juuli 2010
  36. ↑ Sinimägede kokkutulek ärritab sõjas kannatanud rahvaid Delfi, 26. juuli 2010
  37. ↑ Sinimäe miitingut sooviva Öise Vahtkonna kaebus jäi kohtus rahuldamata Postimees, 23. juuli 2010
  38. ↑ Moskva kritiseeris Sinimägede kokkutuleku lubamist Delfi, 27. juuli 2010
  39. ↑ МИД России: Слёт эсэсовцев в Эстонии - это глумление над памятью о жертвах нацизма 27. juuli 2010
  40. ↑ JUHTKIRI: Sinimägedes tõrjuti punast katku Delfi, 27. juuli 2010
  41. ↑ IRL soovib Relva-SSis võidelnutele vabadusvõitleja staatust Delfi, 26. juuli 2010
  42. ↑ Trivimi Velliste Sinimägede kokkutulekust: peame kaitsma oma väärikust Delfi, 27. juuli 2010
  43. ↑ Mihkelson: Moskva avaldustesse tuleb suhtuda rahulikult Postimees, 28. juuli 2010
  44. ↑ Reinsalu: Moskva avaldus on rutiinne 28. juuli 2010
  45. ↑ VIDEO: Raivo Järvi: Euroopa ei pea Relva-SS-i mehi vabadusvõitlejateks Delfi, 28. juuli 2010
  46. ↑ Must: miks ei võiks veteranid Sinimägedes nostalgitseda? Delfi, 28. juuli 2010
  47. ↑ Sinimägedele minejad trambivad kannatanute mälestusel Kesknädal, 28. juuli 2010
  48. ↑ USA suursaadik: totalitaarset ideoloogiat ei tuleks Sinimägedes ülistada Postimees, 30. juuli 2010
  49. ↑ Keskpäevatund: millal on need taadid natsirežiimi ülistanud? Postimees, 31. juuli 2010
  50. ↑ Keskpäevatund (MP3 fail) Kuku Raadio, 31. juuli 2010
  51. ↑ Linter korraldab Sinimägedes ikkagi miitingu Delfi, 27. juuli 2010
  52. ↑ Linter korraldab Sinimägedes miitingu Postimees, 27. juuli 2010
  53. ↑ Антифашисты встретят участников слета эстонских эсэсовцев молчанием и классической музыкой 27. juuli 2010
  54. ↑ Sinimägedele oodatakse Efraim Zuroffi ersp.ee, 30. juuli 2010
  55. ↑ Leegionisõbrad: miks mõnitada vanu vabadusvõitlejaid? 28. juuli 2010
  56. ↑ Vaivara vald: kahe ürituse vahele jääb pool kilomeetrit Postimees, 28. juuli 2010
  57. ↑ AVALDA ARVAMUST: Kumb pool Sinimägedes võidelnuist oli puhtam? Delfi, 28. juuli 2010
  58. ↑ Politsei saadab Sinimägedesse täiendatud jõud Delfi, 28. juuli 2010
  59. ↑ Politsei puistas Lätist Sinimägedesse sõitnud antifašiste Delfi, 31. juuli 2010
  60. ↑ Kapo: Öiselt Vahtkonnalt Sinimägedele miitingu tellijad on teada ERR, 30. juuli 2010
  61. ↑ Sinimägede üritused möödusid rahumeelselt Postimees, 31. juuli 2010
  62. ↑ Sinimägede kokkutulekule on kogunenud paartuhat inimest Delfi, 31. juuli 2010
  63. ↑ Läbi Jõhvi veeres endiste nõukogude dessantväelaste rongkäik Delfi, 31. juuli 2010
  64. ↑ Vene leht kaebas Sinimägede veteranide peale Delfi, 4. august 2010
  65. ↑ 20. Eesti Relvagrenaderide Diviisi veteranide kokkutulek Vaivara Kaja, 11. juuli 2011
  66. ↑ Terra88: Sinimägede aastapäev läheneb
  67. ↑ Terra88: Ansip USA juutidelt juhiseid saamas (jälle)
  68. ↑ Kunagised vabadusvõitlejakandidaadid jäid taas üksi Õhtuleht 28. juuli 2011
  69. ↑ Kunagised vabadusvõitlejakandidaadid jäid taas üksi Õhtuleht 28. juuli 2011
  70. ↑ Naist peksnud antifašist süüdistab Eestit EPL 28. juuli 2011
  71. ↑ Mälestusüritusel Sinimägedes olid kohal Öine Vahtkond ja Vene konsul Narvas Olga Komarova Kanal 2, Reporter 30. juuli 2011
  72. ↑ Estonia keeps anti-fascists away from SS veterans’ meeting Russia Today 30. juuli 2011

Välislingid

Pildid

Videod

Pärit leheküljelt "http://et.metapedia.org/m/index.php?title=20._Eesti_Relvagrenaderide_SS-diviisi_kokkutulek&oldid=15519"