Kalju Jakobsoo
Kalju-Johannes Jakobsoo (
- suuna Mall:Sündinud 3. oktoober 1924; 15. september 2010) oli Eesti Leegioni võitleja (-Sturmmann).
Sisukord
Elu
Kalju Jakobsoo isa oli võidelnud Vabadussõjas. Jakobsoo õppis Tartus Hugo Treffneri gümnaasiumis ja kuulus Noorte Kotkaste organisatsiooni. Kümneaastasena levitas ta vabadussõjalaste ajalehte Võitlus.
16-aastasena kuulus Jakobsoo Ahja jõe lähedal tegutsenud metsavendade salka. Seejärel teenis ta politseipataljoni koosseisus.
1943. aastal astus Jakobsoo vabatahtlikuna Eesti Leegioni ja võitles pataljon "Narva" koosseisus tankitõrjekahuri meeskonnas, kus sai mitu korda haavata. Veebruaris 1944 osales ta Tšerkassõ kotist väljamurdmisel. Järgnevalt määrati ta Eesti Diviisi koerarakendi juhiks.
Pärast Avinurme lahingut jäi Jakobsoo Punaarmee piiramisrõngasse, kust ta Porkuni lahingus välja murdis. 1944. aasta septembri lõpus sattus ta Pärnus Punaarmee kätte vangi.
Jakobsoo oli pataljon "Narva" veteranide ühenduse aupresident ja Eesti Leegioni Sõprade Klubi auliige.
Videod
Toila Kangelaskalmistul juulis 2007:
Kirjandus
- Minu au on truudus : pataljon "Narva" ajalugu / [Klubi "Wiking-Narva" ajalookomisjon ; peatoimetaja (koostaja) Harri Tulp ; eessõna: Kaljo Jakobsoo]. Tartu: Greif, 1995