Otto Dietrich
Dr Jacob Otto Dietrich (
- suuna Mall:Sündinud 31. august 1897 Essen;
22. november 1952 Düsseldorf) oli saksa natsionaalsotsialist, NSDAP riigipressiülem, SS-Obergruppenführer ja riigisekretär Rahvateavitamise ja propaganda riigiministeeriumis.
Sisukord
Elulugu
Esimene maailmasõda
Otto Dietrich sündis Saksamaal Essenis kaupmehe pojana. Sealsamas õppis ta kuni 1914. aastani reaalgümnaasiumis. Abituriendina läks ta veel samal aastal vabatahtlikuna rindele. Vahepealse rindepuhkuse ajal õnnestus tal siiski Gentis abituur lõpetada. Dietrich edutati peagi Feldartillerie-Regiment 7 koosseisus nooremleitnandiks. Teda autasustati I klassi Raudristiga.
Weimari vabariik
Pärast sõda studeeris Dietrich Freiburgis, Münchenis ja Frankfurt am Mainis filosoofiat ja riigiteadusi. 1921. aastal lõpetas ta Freiburgis magna cum laude ja sai poliitiliste teaduste doktoriks (dr.rer.pol.). Seejärel oli ta Esseni kaubanduskoja juures teadusliku abitöölisena tegev. Peagi pärast seda asus ta kaubanduse alase toimetajana tööle väljaandes Essener Allgemeine Zeitung. 1928. aastal sai ta München-Augsburger Zeitungi kaubandustoimetuse peatoimetajaks. 1929. aastal liitus Dietrich NSDAP-ga (liikmenumber 126 727). Otto Dietrich nägi, et partei pressialane töö vajas ümberkorraldamist ja sellesse kavatses ta oma panuse anda. 1931. aastal sai ta Esseni Nationalzeitungi peatoimetaja asetäitjaks. Kuid juba mõne kuu möödudes kutsus Adolf Hitler 1. augustil 1931 dr Dietrichi Münchenisse tagasi ja tegi temast esimese riigipressiülema. Dietrich alustas mitmete ümberkorralduste ja uuendustega, seejuures sai temast Adolf Hitleri lähim pressialane usaldusisik, kuuludes ka Hitleri staapi Berliinis. 1932. aastal sai ta NSDAP riiklikuks juhiks (Reichsleiter). Samal aastal astus ta ka SS-i liikmeks (liikmenumber 101 349).
Kolmas Riik
30. aprillil 1933 valiti dr Dietrich Saksa Pressi Riikliku Liidu (Reichsverbandes der Deutschen Presse) esimeheks. Sellel ametikohal tegi ta eelnevalt liberalistlik-marksistlikult juhitud liidust tõhusa tööriista uue riigi tarvis. 27. jaanuaril 1934 ülendati ta SS-Gruppenführeriks. Dietrichi eestvedamisel loodi peatoimetajate seadus (Schriftleitergesetz), mille väljatöötamisel ja kehtestamisel oli tal kandev roll. Pärast Riigikultuurikoja (Reichskulturkammer) loomist nimetati dr Dietrich selle riigipressikoja asepresidendiks. Otto Dietrich oli koos Max Amanniga, kes oli NSDAP pressiala riiklik juht, dr Joseph Goebbelsi suurim konkurent pressipoliitika alal. Juhi sünnipäeval 20. aprillil 1941 nimetati Dietrich SS-Obergruppenführeriks.
Pärast sõda
11. aprillil 1949 mõisteti Dietrichile seitsmeaastane vabadusekaotus. Tema vastu tunnistas Ribbentropi pressiülem Paul Karl Schmidt, kes pseudonüümi Paul Carell all hiljem mitu sõjateemalist raamatut avaldas. 1950. aastal andis kindral John McCloy Dietrichile armu, mille järel ta vangistusest vabastati.
Teosed
- Mit Hitler in die Macht (1933)
- Neue Sinngebung der Politik (1934)
- Die philosophischen Grundlagen des Nationalsozialismus (1935) [1]
- 12 Jahre mit Hitler (1955)
- Der Nationalsozialismus als Weltanschauung und Staatsgedanke (1936)
- Das Wirtschaftsdenken im Dritten Reich (1936)
- Weltpresse ohne Maske (1937)
- Der Führer und das deutsche Volk (1936) (englische Ausgabe:
- Nationalsozialistische Pressepolitik (1938)
- Auf den Straßen des Sieges. Mit dem Führer in Polen (1939)
- Revolution des Denkens (1939)
- Die geistigen Grundlagen des neuen Europa (1941)
- Deutschlands Sieg, der Weg in die Zukunft (1944)
