Helmuth Freymuth
Dr Helmuth Freymuth (
- suuna Mall:Sündinud 25. oktoober 1898 Tallinn;
9. september 1960 Buenos Aires) oli eesti füüsikadoktor.[1] Freymuth oli üks teadlastest, kes töötas SS-Obergruppenführer dr Hans Kammleri alluvuses sakslaste ülisalajaste projektide kallal.
Sisukord
Elulugu
Helmuth Freymuth lõpetas 1918. aastal Rakvere Gümnaasiumi. Ajavahemikus 1918–1919 õppis ta Petrogradi Aleksander III nimelises Elektrotehnika Instituudis. Seejärel suundus Freymuth Prantsusmaale, kus ta 1919–1922 õppis Eesti Vabariigi Haridusministeeriumi stipendiaadina Nancy ja Toulouse’i Ülikooli elektrotehnika instituudis, viimase lõpetas 1922. aastal elektriinsenerina. 1922–1924 töötas Freymuth doktoriväitekirja koostamisel Toulouse'i Ülikoolis professor M. Lamotte’i füüsikalaboris, 1924. aastal omandas samas ülikoolis doktorikraadi füüsikas.
Aastatel 1924–1925 oli ta tegev Eesti Vabariigi Sõjaministeeriumi ballistikajaama juhatajana. Järgnenud aastatel 1924–1931 oli Freymuth Tallinna Linna Ühisgümnaasiumi füüsika õpetaja. Lisaks sellele oli ta ka 1924–1940 Tallinna Noorte Meeste Kristliku Ühingu elektrotehnika kursuste lektor. 1925–1935 oli ta Tallinna Linna Elektrijaama abidirektor, 1935–1936 Eesti Tehnilise Järelvalve Seltsi elektriinsener. Alates 1938. aastast oli Freymuth Tallinna Tehnikaülikoolis õppeülesande täitja, 1939 adjunktprofessor ja 1940–1944 elektrotehnika professor.
1944. aastal asus Freymuth Saksamaale elama. 1944–1945 oli ta Rostocki Ülikoolis aatomifüüsika uurimistööl. Pärast sõda oli ta kuni 1947. aastani tööl Kopenhaageni Ülikooli Ørstedi nimelises füüsika instituudis professor Niels Bohri aatomituuma uurimise laboris. Seejärel 1947–1960 organiseeris Freymuth Argentiina valitsuse kutsel Buenos Aireses aatomifüüsika instituudi ja juhtis seda oma surmani. 13 aasta jooksul avaldas ta üle 30 teadusliku töö aatomifüüsika alal. Argentiina Sõja- ja Mereväe Radioloogia Instituut kannab Helmuth Freymuthi nime.
