Gottfried Feder
Dipl.-Ing. Gottfried Feder (
- suuna Mall:Sündinud 27. jaanuar 1883 Würzburg;
24. september 1941 Murnau) oli saksa majandusteoreetik ja DAP ning NSDAP poliitik.
Sisukord
Elulugu
Gottfried Feder oli üks Adolf Hitleri vanadest võitlejatest. Ta oli üks esimesi natsionaalsotsialistliku liikumise ideolooge.
Gottfried Feder sündis 27. jaanuaril 1883 Würzburgis. Ta õppis Münchenis, Charlottenburgis ja Zürichis ehitust. Alates 1905. aastast oli Feder diplomiinsenerina raudbetooniga tegelevas ettevõttes tegev. Alates 1908. aastast töötas ta enamjaolt välismaal.
Teda olid juba nooruses paelunud majanduse põhiküsimused. Pärast Saksa Keisririigi kokkuvarisemist, alustas Feder 1919. aastal suurejoonelisemat poliitilist tegevust. Oma artiklites rõhutas Feder temaga koostööd teinud erialateadlaste arvamusi. Feder kirjutas „Protsendiorjuse purustamise manifesti“. 1918. aastal oli asutanud Saksa võitlusliidu protsendiorjuse murdmiseks. Peagi pärast seda sai ta kogu Baierimaal tuntuks. Feder oli esimene, kes tegi „internatsionaalse kapitali protsendiorjuse murdmise“ nõude NSDAP programmi, mille ta koos Adolf Hitleri, Anton Drexleri ja Dietrich Eckartiga välja töötas, üheks majanduslikuks põhipunktiks.
Federi järgi oli eelkõige kõrgfinants süüdi Saksamaa Esimese maailmasõja järgses majanduslikus kaoses. Ta leidis, et Saksamaa oli muutunud rahvusvaheliste börsispekulantide orjaks. Federi kõned ründasid rahvusvahelisi pankureid, kellest enamuse moodustasid juudid. Samuti oli ta põhikriitika suunatud Versailles' leppele, Weimari vabariigile ja Saksa Riigipäevale.
Feder oli 1919. aastal Saksa Töölispartei üks juhtivatest liikmetest. Majandusküsimustes oli tal suur mõju Adolf Hitlerile, kes jagas enamikke Federi seiskohti.
1920ndatel aastatel oli Feder üks juhtivaid natsionaalsotsialistlikke ideolooge ja propagandiste. Ta andis välja väljaannete sarja „Natsionaalsotsialistlik raamatukogu“ ja teisi trükiseid, esindades partei rahvalähedast ja anti-intellektuaalset tiiba. 1924. aastal sai temast Saksa Riigipäeva liige, milleks ta kuni 1936. aastani jäi. Saksa parlamendis nõudis Feder juutide omandiõiguste piiramist Saksamaal ja intresside külmutamist. Feder kandideeris 1936. aasta valimistel taas, kuid ei saanud enam mandaati.
1927. aastal ilmunud ta kirjutis „NSDAP programm ja selle maailmavaatelised alused“ („Das Programm der NSDAP und seine weltanschaulichen Grundlagen“), millega Feder end selgelt NSDAP majandusliku ideoloogina näitas. 1929. aastal võttis ta lühikeseks ajaks üle väljaande „Der Donaubote“ juhtimise. 1931. aastal sai Feder NSDAP majandusnõukogu esimeheks, samal aastal avaldas ta kirjutise „NSDAP programm“, mis selgitas erakonna programmilisi nõudmisi. Samuti 1931. aastal asutas Feder koos Paul Schultze-Naumburgiga „Saksa arhitektide ja inseneride võitlusliidu“, millega liitus esimesel aastal 2000 inimest.[1]
Pärast natsionaalsotsialistlikku võimuhaaramist 1933. aastal ei püsinud NSDAP majanduspoliitika enam Federi antikapitalistlikul kursil. 1933. aastal nimetati ta Riigimajandusministeeriumi riigisekretäriks. Samal aastal kirjutas ta kaks teost „Kampf gegen die Hochfinanz“ („Võitlus kõrgfinantsi vastu“) ja „Die Juden“ („Juudid“). 1934. aastal viidi ta üle asundusasjade riigikomissariks. 1936. aastal sai ta Berliini Tehnilise Kõrgkooli auprofessoriks. Feder oli ka Hans Franki asutatud Saksa Õiguse Akadeemia liige.
1939. aastal avaldas ta raamatu „Die Neue Stadt“(„Uus linn“), kus ta esitas omapoolsed Saksamaa ehitusalase planeerimise ja korraldamise alused.
Gottfried Feder suri 24. septembril 1941 Murnaus Baierimaal.
Vata ka
Teosed
- Das Programm der N.S.D.A.P. und seine weltanschaulichen Grundgedanken. (PDF-fail)
- Die Wohnungsnot und die soziale Bau- und Wirtschaftsbank als Retterin aus Wohnungselend, Wirtschaftskrise und Erwerbselend.
- Der Deutsche Staat auf nationaler und sozialer Grundlage.
- Kampf gegen die Hochfinanz. (PDF-fail, 18 MB)
- Der ständische Gedanke im Nationalsozialismus.
- An Alle, Alle! Das Manifest zur Brechung der Zinsknechtschaft des Geldes. (PDF-fail), Original 1919 (PDF-fail)
Viited
- ↑ Ernst Klee: Das Personenlexikon zum Dritten Reich. Wer war was vor und nach 1945. Fischer Taschenbuch Verlag, Zweite aktualisierte Auflage, Frankfurt am Main 2005, lk 145.
