NSDAP programm
|
Järgnev tekst ei ole artikkel, vaid väljavõte allikast. Teksti päritolu on viidatud. |
|
1. Me nõuame kõigi sakslaste ühinemist rahvaste enesemääramisõiguse alusel Suur-Saksamaaks. 2. Me nõuame saksa rahva võrdõigustamist teiste rahvastega, Versailles' ja St. Germain'i rahulepingute tühistamist. 3. Me nõuame maad ja pinnast (asumaid) meie rahva toitmiseks ja rahvastiku juurdekasvu asustamiseks. 4. Riigikodanikuks saab olla see, kes on rahvuskaaslane. Rahvuskaaslane saab olla vaid see, kes on saksa verd, olenemata usutunnistusest. Seepärast ei saa ükski juut olla rahvuskaaslane. 5. Kes pole riigikodanik, saagu Saksamaal elada vaid külalisena ja talle kehtib välismaalaste kohta käiv seadusandlus. 6. Õigust otsustada riigijuhtimise ja seaduste üle, tohib omada vaid riigikodanik. Sellest lähtuvalt nõuame me, et igas avalikus ametis selle liigist sõltumata, kas riigis, maakonnas või vallas, tohivad üksnes riigikodanikud ametit pidada. Me võitleme korrumpeeriva parlamendimajanduse vastu st ametikohtadele määramist parteiseisukohtade alusel, arvestamata isiku iseloomu ja võimeid. 7. Me nõuame, et riik kohustub esmajoones hoolitsema riigikodanike töö- ja eluolude eest. Kui pole võimalik toita kogu riigi elanikkonda, siis on võõraste rahvaste esindajad (mitteriigikodanikud) kohustatud riigist lahkuma. 8. Igasugune edasine mittesakslaste sisseränne tuleb peatada. Me nõuame, et kõik mittesakslased, kes on peale 2. augustit 1914 Saksamaale sisse rännanud, sunnitakse koheselt riigist lahkuma. 9. Kõik riigikodanikud peavad omama võrdseid õigusi ja kohustusi. 10. Iga riigikodaniku esmane kohustus on vaimse või füüsilise töö tegemine. Üksikisiku tegevus ei tohi kahjustada üldsuse huve, vaid peab toimuma terviku raamis ja kõigi kasuks. Sellest lähtuvalt nõuame me: 11. Töö ja vaevata sissetuleku kaotamist, intressiorjuse murdmist. 12. Arvestades vara ja vere tohutuid ohvreid, mida iga sõda ühelt rahvalt nõuab, tuleb isiklikus rikastumises läbi sõjategevuse näha rahva vastast kuritegu. Sellepärast nõuame me kõigi sõjast saadud tulude võõrandamist. 13. Me nõuame kõigi (seni) juba kontsernideks ühinenud (trustide) ettevõtete riigistamist. 14. Me nõuame osa suurtööstuste kasumist. 15. Me nõuame vanadushooldekande suurejoonelist väljaarendamist. 16. Me nõuame terve keskklassi loomist ja selle säilitamist, suurkaubanduskeskuste kohest kommunaliseerimist ning nende odavate hindadega väljarentimist väikeettevõtetele, me nõuame teravaimat arvestamist kõigi väikeste ettevõtjatega tarnimisel riigile, maakondadele või valdadele. 17. Me nõuame me rahvuslikele vajadustele sobitatud maareformi, seaduse loomist maade hüvitiseta võõrandamiseks üldkasulikeks eesmärkideks. Maaintressi ja igasuguse maaga spekuleerimise lõpetamist.* 18. Me nõuame halastamatut võitlust nende vastu, kes kahjustavad üldsuse huvisid läbi oma tegevuse. Alatuid rahvavaenlasi, liigkasuvõtjad, spekulante jne tuleb karistada surmanuhtlusega, olenemata nende usutunnistusest ja rassist. 19. Me nõuame materialistlikku maailmakorda teeniva rooma õiguse asendamist saksa eraõigusega. 20. Et igale võimekale ja usinale sakslasele tuleb võimaldada kõrgem haridus ning sellega ligipääs kõrgemale kohale, peab riik hoolt kandma kogu meie rahvahariduse eest. Kõigi õppeasutuste haridusplaanid tuleb sobitada praktilise elu vajadustele. Riigiideest arusaamist peab suunama juba kooli (riigikodanikuõpetuse) läbi; Me nõuame – vaeste vanemate – eriti andekatele lastele hariduse andmist riigi kulul, arvestamata vanemate seisust või elukutset. 21. Riik peab rahvatervise eest hoolitsema kaitstes ema ja last, keelates alaealiste töötamise, kehalise kasvatuse loomise riiklikult kindlaks määratud võimlemis- ja spordikohustuse, kehalise noorsookasvatusega tegelevate ühingute ulatusliku toetusega. 22. Me nõuame palgaarmee kaotamist ja rahvaväe loomist. 23. Me nõuame seaduslikku võitlust teadlike poliitiliste valede ja nende levitamise vastu pressi kaudu. Saksa ajakirjanduse loomise võimaldamiseks nõuame me:
Ajalehed, mis eksivad üldheaolu vastu, tuleb keelata. Me nõuame seaduslikku võitlust kunsti- ja kirjandussuuna vastu, mis omab laastavat mõju meie rahva elule (Volksleben) ja ettevõtmiste lõpetamist, mis eelnevate nõudmiste vastu eksivad. 24. Me nõuame kõigi usutunnistuste vabadust riigis, niivõrd kui nad selle olemasolu ei ohusta või ei eksi germaani rassi kõlblus- ja moraalitunde vastu. Partei kui selline esindab positiivse kristluse seisukohti, sidumata end usutunnistuslikult kindla konfessiooniga. Ta võitleb juutlik-materialistliku vaimu vastu meis ja meie ümber ning on veendunud, et meie rahva kestev paranemine saab toimuda vaid seestpoolt väljapoole põhimõttel: Üldkasu enne omakasu. 25. Kõige selle läbiviimiseks nõuame me tugeva keskvõimu loomist riigis. Poliitilise keskparlamendi tingimatut autoriteeti üle kogu riigi ja ta organisatsioonide üldiselt. Seisuste- ja kutsekodade loomist riigi poolt vastu võetud raamseaduste rakendamiseks üksikutes liiduriikides. Partei juhid lubavad, vajadusel enda eluga riskides, eelpool nimetatud punktide täitmise eest halastamatult välja astuda. * Teatud agraargruppide seas väidetakse laimavalt natsionaalsotsialismi vaenulikkust omandi suhtes, eesmärgiga tagasi hoida juurdevoolu uude rahvaliikumisse ja tähelepanu eemalejuhtimiseks sellelt. Sellega seoses esitas Adolf Hitler järgneva selgituse: „NSDAP programmi punkti 17 valeliku tõlgendamise tõttu meie vastaste poolt on järgmine seisukohavõtt vajalik: Kuna NSDAP põhineb eraomandil, on enesest mõista, et mõttelõik „hüvitiseta võõrandamine“ kehtib seaduslike võimaluste loomise kohta, võõrandamaks maad, mis on omandatud ebaseaduslikul viisil või mida ei hallata rahvaheaolu arusaamast lähtuvalt. See on esmajoones suunatud juudi maaspekulatide vastu.” Allkirjastanud |
