Wilhelm Mohnke
Wilhelm Mohnke (
- suuna Mall:Sündinud 15. märts 1911;
6. august 2001) oli SS-Brigadeführer ja Relva-SS kindralmajor. Mohnke oli üks 120-st Berliinis märtsis 1933 loodud Staabivalve (Stabswache) liikmest.
Elu
Wilhelm Mohnke sündis 15. märtsil 1911 Lübeckis. Mohnke töötas klaasi- ja portselanivabrikus, kus ta saavutades juhtiva koha. NSDAP-sse astus ta 1. septembril 1931, kaks kuud hiljem liitus ta SS-ga. 17. märtsil 1933 valis Josef „Sepp“ Dietrich Mohnke vastloodud Berliini SS- Staabivahtkonna esimeste liikmete sekka. Sellest Riigikantselei valvest kasvas välja sõjaline eliitüksus Leibstandarte Adolf Hitler (LAH).
Sõjakäigul Poolasse juhtis Mohnke LAH-i 5. kompaniid. 21. septembril 1939 autasustati teda teise klassi Raudristi, kuu aja pärast pälvis ta aga Raudristi esimese klassi. Mohnke juhtis 5. kompaniid ka Lääne sõjakäigus, võttes 28. märtsil, peale pataljoniülema haavatasaamist, üle 2. pataljoni juhtimise. Samasse perioodi langes ka süüdistus, mille kohaselt oli Mohnke Wormhoudtis 80 Briti sõjavangi mõrvamises osaline olnud. Niisamuti süüdistati teda paar kuud hiljem toimunud 35 Kanada sõjavangi mõrvamises. Pärast haavata saamist autasustati teda 1941. aastal Saksa ristiga kullas. Mohnke naases teenistusse 1942. aasta alguses. 11. juulil 1944 anti Mohnkele Rüütlirist. 30. jaanuaril 1945 ülendati ta SS-Brigadeführeriks. Mais langes ta Berliinis Punaarmee kätte vangi. Vangistusest vabanes ta alles 1955. aastal. Mohnke suri 2001. aastal Schleswig-Holsteinis Dampi linnas.
