Vabadus

Vabadus on filosoofilises arusaamas võimalus tegutseda nii nagu heaks arvatakse. Vabadus on korra, seotuse ja sunni puudumine. Poliitiline vabadus tähendab kodaniku tegevuse ning tegevusetuse autonoomiat ja iseseisvust riikliku seadusandluse raames.

Riigis või ühiskonnas võib vabadus esineda kolmel kujul: poliitiline vabadus, mis võtab üksikisiku sõnavabaduse ja ühingutesse kuulumise vabaduse kuju; usuvabadus, mis kätkeb endas vabadust uskuda kõiki usundeid; ja majanduslik vabadus, mis väljendub õiguses era-omandile.

Rahvusliku arusaama kohaselt tähendab vabadus: vaba rahvuslikku majandust, vaba õigusemõistmist, vaba rahvakaitset, vaba kultuuri. Nimetatud viie punkti teostamine võimaldab vaba rahvuse eksistentsi. Tänapäevased inimesed ei ole demokraatlikus liberaalkapitalistlikus süsteemis vabad. Nad on vaid tarbijad, kes arvavad end vabad olevat heaolu ja dekadentsi tõttu. Läänelik demokraatia on materialismi riigivorm. Seetõttu on vabadus ja demokraatia ühildamatud vastandid, seda nii indiviidi – vabaduse all mõistetakse võimalust madalate instinktide väljaelamiseks, rohkeid tarbimisvõimalusi ja kõigist väärtustest ning elu mõtetest lahtiütlemist – kui ka terviku – kuna demokraatia ei suuda vabadust kestvalt ei säilitada ega taastada – tasandil. Rahvuslastele on vabadus töötada rahvusterviku hüvanguks, sellega tagada ta kestmajäämine ning ta eripära areng, seista kõrgemate väärtuste eest ja sellega oma elule mõte ja väärtus anda.