Dekadents
Dekadents on langus, allakäik, mandumine. Ideaalidest võõrandumine. Rahva või kultuuri nõrgenemine, mille juures rahva või kultuuri identiteet (tõueripärasus) ja loomisvõime tasapisi kaduma lähevad.
Dekadent algab, kui kultuuri areng võõrandab oma sihist – olla abiks enesesäilitamisel ja tõupärasel arengul, ning hakkab eksisteerima iseseisvalt ja nii satub elu- ja loodusseadustega vastuollu. Seega põhjustab dekadents kultuuri hävimise, kuid enamasti ka seda kandava rahva hääbumise.
Niipea kui kultuur ja loodus vastuollu satuvad, algab dekadents ning põhjustab esialgu aeglase ja märkamatu, siis aga üha kiireneva lagunemisprotsessi, mis lõpeb kultuuri allakäiguga ja enamasti rahva surmaga. Kitsamas mõttes mõistetakse dekadentsi alla ka kultuuri lagunemise viimast staadiumit. Sellele on iseloomulik:
- materialism kui valitsev ellusuhtumine;
- väärtuste suhtelisus;
- sugupoolte ühtlustamine;
- iibe langus;
- rassiline segunemine.
Läbis dekadentsi viimase staadiumi murdub rahva elutahe, mistõttu reeglina ei ela rahvas kultuuri hävinemist üle.
Tänast maailma valitseb amerikanism, mis on saanud kaasaja ülemailmse dekadentsi kandjaks. See ähvardab hävitada kõik rassid, rahvad jakultuurid. Esmakordselt ajaloos ähvardab kogu maailma üheaegselt dekadents ja selle järelmõjud.
Allikad
- Guillaume Faye: Wofür wir kämpfen
- Lexikon der Neuen Front
