Friedrich Akeli valitsus

Friedrich Akeli valitsus oli ametis 26. märtsist 1924 kuni 16. detsembrini 1924.

Valitsuse koosseis

• Riigivanem – Friedrich Akel
• Välisminister – Otto Strandman, kuni 14. maini 1924
  • Välisminister – Karl Robert Pusta, alates 6. juunist 1924
• Siseminister – Theodor Rõuk
• Põllutööminister – August Kerem
• Haridusminister – Hugo Bernhard Rahamägi, alates 27. märtsist 1924
• Töö- ja hoolekandeminister – Christian Kaarna
• Kohtuminister – Rudolf Gabrel
• Rahaminister – Karl Baars, 1. aprill – 14. mai 1924
  • Rahaminister – Otto Strandman, alates 14. maist 1924
• Sõjaminister – Oskar Amberg, kuni 18. oktoobrini 1924
  • Sõjaminister – Hans Kurvits, 11. november – 26. november 1924
• Teedeminister – Karl Kark (surnud 1. detsembril 1924)

Friedrich Akeli valitsus moodustati pärast 10. märtsi 1924, kui senine oli Konstantin Pätsi teine valitsus oli sunnitud lahkuma. Valitsuse kukutamise otsustavateks jõududeks olid Eesti Rahvaerakond ja Tööerakond ja nende juhid Jaan Tõnisson ja Otto Strandman. See oli oluline pöördepunkt Pätsi valitsuse poolt juhitud Eesti ummikusse jooksnud majanduspoliitika muutmisel.

Friedrich Akeli valitsus koosnes Tööerakonna ja Demokraatliku Liidu ministritest, vähemalt esialgu toetasid seda sotsiaaldemokraadid ja väiksemad parlamendirühmad.

Valitsuse majandustegevus

Rahaministriks Otto Strandman, kes ei toetanud seni Pätsi poolt aetud laiaulatusliku idaäri võimalustesse. Strandmani poolne majanduse tervendamispoliitika üks alustala, Eesti majanduspoliitika ajaloos üks olulisemaid seadusi oli valoriseerimine, samuti võeti rahandusministri Strandmani ajal kasutusele alates 11. juulist 1924 eesti krooni väärtusühikuna Rootsi krooni väärtusega võrdset, kulla alusel seisvat niinimetatud kuldkroon. Krooni nimetuse ja Rootsi krooni kullasisalduse võtmine uue rahaüksuse – Eesti krooni aluseks tulenes eelkõige asjaolust, et Rootsi krooni väärtus oli 1924. aasta suve kursi järgi ligilähedaselt 100 Eesti marka. Seaduse algses eelnõus nimetatud taalri asemel võeti Otto Strandmani ettepanekul kasutusele kroon.

Valitsuse riigikaitseline tegevus

Valitsus vabastas kokkuhoiu eesmärgil 1. septembriks 1924 ennetähtaegselt 4500 ja 1. detsembriks 1924 veel üle 1000 ajateenija, mille tagajärjel oli Eesti kaitseväes detsembrist 1924 kuni märtsini 1925 vaid 6400 ajateenijat, mida oli tõhusa riigikaitse tagamiseks liiga vähe.

1. detsembri riigipöördekatse

Valitsuse ametiajal, 1. detsembril 1924, toimus 1. detsembri riigipöördekatse, mille tagajärjel sai surma teedeminister Karl Kark. Samal päeval kehtestas valitsus üleriigilise sõjaseaduse ja nimetas Johan Laidoneri Sõjavägede Ülemjuhatajaks, milleks tal põhiseaduse järgi õigust ei olnud.

Vaata ka

• 1. detsembri riigipöördekatse
• 149 protsess

Välislingid

• Kuldraha üksus ja kuldrahas lepingute sõlmimine. "Kaja", 21. juuni 1924, nr. 162, lk. 6
• Vene esituse kingitus riigivanemale dr. F. Akelile "Kaja", 21. juuni 1924, nr. 162, lk. 3.