Kuldkroon
Kuldkroon oli abstraktne kulla alusel seisev väärtusühik Eestis 11. juulist 1924 kuni Eesti krooni kehtestamiseni 1. jaanuaril 1928. Tema väärtuseks oli 0,403226 grammi puhast kulda, nagu ka järgnenud Eesti kroonil. Tegelikult kuldrahasid ei vermitud, käibisid Eesti margaväärtuses rahatähed.
Riigikogu poolt 20. juunil 1924 a. vastuvõetud
Kuldraha üksuse kindlaksmääramise ja kuldrahas lepingute sõlmimise seadus.
§ 1. Eesti Vabariigi kuldraha üksuseks määratakse käesoleva seadusega kroon, milles sisaldub 0,403226 grammi puhast kulda.
Kuldraha löömise ja käimapanemise kohta antakse eriseadus.
§ 2. Kuni kuldraha käimapanemiseni on pooltel õigus vabal kokkuleppel sisemaal täitmisele tulevaid lepinguid sõlmida ja kohustusi välja anda kroonides.
§ 3. Kõik maksud, ka kohtu poolt välja mõistetud summad, mis kroonides sõlmitud lepingutest ja kohustustest tekivad, samuti nende lepingute ja kohustuste pealt võetavad tempelmaksud ja lõivud, õiendatakse Eesti markades (Eesti Vabariigi kassatähtedes ja Eesti pangatähtedes) krooni kursi järgi, maksmise päeval.
Kroon koteeritakse Tallinna börsil, kullahinna järgi ilmaturul.
Kui makmise päeval koteerimist ei toimunud, siis sünnib maksmine viimase koteerimise põhjal.
§ 4. Hüpoteegid, mis on ingrosseeritud kinnistusraamatutes Eesti markades, loetakse maksvaks kroonides ilma järgnevate hüpotekaarsete võlauskujate nõusolekuta, poolte sellekohase teadaande põhjal kinnistusametile, kusjuures kroonides määratav summa ei või olla mitte suurem kui üks sajandik ingrosseeritud summast Eesti markades.
Käesoleva paragrahvi määrus ei puutu hüpoteekidesse, mis on ingrosseeritud Vene rublades, Ida rublades ja Saksa markades, välisvaluutas või võrrendis välisvaluutaga.
§ 5. Vabariigi Valitsusele antakse õigus käesoleva seaduse elluviimiseks ja maksmapanemiseks juhtnööre ja määrusi välja anda.
Algkirjale alla kirjutanud
Riigikogu esimees J. Tõnisson.
Abisekretär J. Vain.
