Saksa vere ja au kaitseseadus

Saksa vere ja au kaitseseadus (saksa keeles Gesetz zum Schutz des deutschen Blutes und der deutschen Ehre) oli NSDAP riigiparteipäeval 15. septembril 1935 vastuvõetud seadus.

Sisu

Arusaamas, et saksa vere puhtus on saksa rahva kestmajäämise alus, ja täis vankumatut tahet, kindlustada igaveseks saksa rahvuse jätkusuutlikkus, võttis Riigipäev ühehäälselt vastu seaduse, mis järgnevalt välja kuulutatakse:

§ 1 (1) Abielud juutide ja saksa või tõusuguluses olevat verd riigialamate vahel on keelatud. Olenemata sellest seotud abielud on õigustühised, ka siis kui need on seotud, seadusest möödaminekuks, välismaal. (2) Selle kehtetuse saab tühistada vaid prokurör.

§ 2 Abieluväline läbikäimine juutide ja saksa või tõusuguluses olevat verd riigialamate vahel on keelatud.

§ 3 Juudid ei tohi majapidamisse palgata alla 45 eluaastaseid saksa või tõusuguluses olevat verd naissoost riigialamaid.

§ 4 (1) Juutidel on keelatud riigi- ja rahvuslipu heiskamine ja riigivärvide näitamine. (2) Seevastu on neil lubatud juudi värvide näitamine. See õigus on riikliku kaitse all.

§ 5 (1) Kes § 1 keelu vastu eksib, seda karistatakse sunnitööga. (2) Mees, kes eksib § 2 keelu vastu, seda karistatakse vangala või sunnitööga. (3) Kes §§ 3 ja 4 vastu eksib, seda karistatakse üheaastase vangistusega ja rahatrahviga või ühega nendest karistustest.

§ 6 Siseasjade riigiminister annab kooskõlastatuna Füüreri asetäitja ja justiitsasjade riigiministriga selle seaduse täideviimiseks ja täiendamiseks vajalikud õigus- ja haldusettekirjutused.

§ 7 Seadus hakkab kehtima väljakuulutamisele järgneval päeval, § 3 aga alles 1. jaanuaril 1936.

Nürnberg, 15. september 1935, Vabaduse riigiparteipäeval.

Füürer ja riigikantsler Adolf Hitler

Siseasjade riigiminister Frick

Justiitsasjade riigiminister Dr Gürtner

Füüreri asetäitja R. Heß Portfellita minister