Neeme Ruus
Neeme Ruus (11. detsember 1911 Vologda kubermang – 2. juuni 1942 Tallinn) oli Eesti kommunistlik poliitik, reetur.
Sisukord
Elukäik
Neeme Ruus sündis Venemaal, Vologda kubermangu Oparino asunduses, Eestimaalt väljarännanud kingsepa perekonnas. Pärast Eesti iseseisvumist ja Eesti Vabadussõda opteerus Neeme Ruus vanematega 1920. aastail tagasi Eestisse, kus õppis Elva ja Võru algkoolis ning Valga ja Pärnu gümnaasiumis, kus ta pidi samaaegselt ka ise ülalpidamist teenima. Gümnaasiumis õppimise ajal astus ta Eesti Noorsotsialistlikku Liitu ja gümnaasiumi lõpetamise järel ka illegaalsesse Eestimaa Kommunistlikku Parteisse.
1930. aastal asus ta tööle raamatupidajana kirjastusühingus Rahva Sõna ja astus ka kontoriteenistujate ametiühingusse.
1931. aastast kuulus Neeme Ruus Noorsotsialistliku Liidu juhatusse.
1931. aastal suundus ta Rootsi, kus töötas aasta esperanto keele õpetajana Rootsi Esperanto Instituudis. Skandinaavlaste toetusel sooritas ta õppereise Norrasse, Taani, Belgiasse, Prantsusmaale, Šveitsi. Pikemat aega viibis rootslaste stipendiaadina Genfis. Naasis Eestisse 1932. aastal ja 1933 asus ta tööle Eesti Haridusliidu konsultandina. Alates 1936. aastast oli ta Tallinna Rahvaülikooli abijuhataja. Töötas ka Äri- ja Kontoriteenijate Ametiühingus, Tallinna Rahvaülikooli Seltsis, Eraettevõtete Ametnikkude Kojas, kultuuritegelaste pensionikassas, esperanto seltsis Espero, spordiseltsis Rünnak. Ta oli kultuurühingu Idee aseesimees ja täitis pärast esimees Alekander Abeni sunnitööle minekut esimehe ülesandeid kuni ühingu sulgemiseni Sisekaitseülema poolt 20. märtsil 1940[1]. Neeme Ruus oli I Riigivolikogu ja Tallinna linnavolikogu liige.
21. juunil 1940 määrati Neeme Ruus Johannes Varese valitsusse sotsiaalministriks.
12. juulil 1940 astus Neeme Ruus EK(b)P liikmeks.
1940. aasta juuli lõpus määrati Neeme Ruus EK(b)P KK propagandasekretäriks, pool aastat hiljem Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu esimehe Johannes Lauristini asetäitjaks.
1941. aasta juulis jäeti Neeme Ruus Eestisse põrandaalusele parteitööle. Põrandaaluseks tööks varustati ta raadiojaama ja trükitehnikaga, konspiratiivkorter asus 60 kilomeetrit Tallinnast, Hirvli külas Paju talus. Peagi tema tegevus avastati ning sakslased vahistasid ja hukkasid ta.
Teosed
- Ruus, Neeme 1935. Haridusolud Taanis. Eesti Haridusliit. 98 lk.
- Ruus, Neeme 1935. Raamatukogu kultuuritegurina. Autori kirjastus, Tallinn. 36 lk.
Isiklikku
Neeme Ruus oli Ingrid Rüütli isa, tütar sündis abielust Karin Ruusiga.
