Matthias Johann Eisen

Allikas: Metapedia
M.J.Eisen.jpg

Matthias Johann Eisen (

  1. suuna Mall:Sündinud 28. september 1857 Vigala kihelkond, Läänemaa; Surmaruun.png 6. august 1934 Tartu) oli eesti rahvaluuleteadlane ning vaimulik.

Elulugu

Eisen sündis koolmeistri pojana. Õppis Haapsalu ning Pärnu koolides ning hiljem Tartu ülikoolis usuteadust, mille lõpetas aastal 1885. Ordineeriti 21. detsembril 1886 Lempaalas pastoriks. 1887 oli vikaarpastoriks Petroskois, 1888 pastoriks Kattilas ning 18881912 Kroonlinna Nikolai (soome-rootsi-eesti) koguduses[1].

Juba koolipoisina tegi ta kaastööd "Perno Postimehele", tema vanemad olid väga rahvuslikult meelestatud ning püüdsid osaleda võimalikult paljudes rahvuslikes üritustes. Eisen ise tegutses aktiivselt rahvuslikes seltsides: Eesti Üliõpilaste Seltsis ja Eesti Kirjameeste Seltsis.

Nooruses tegeles Eisen aktiivselt ka Eesti ajaloo uurimisega, andes juba 19-aastaselt välja "Eesti-, Liivi ja Kuura maa ajaloo", mida täiendas 1912., 1919. ja 1920. aastal. Ta tegeles ka kohaajaloo ning kultuuriloo uurimisega. Samuti propageeris Eisen 1870. aastatel koos Jaan Jungiga termini 'ajalugu' kasutuselevõttu. 1920. aastal andis ta välja ka uurimuse "Taani hindamisraamatu" kohta.

Eisen oli rahvaluule suurkogumise organiseerija. Kogus rahvaluulet, eriti rahvajutte ja mõistatusi. Kogutud müütide põhjal kirjutas ta muu hulgas eepose "Kõu ja Pikker".

Publitseeris mitmeid populaarseid rahvaraamatuid.

Folkloristina sai Eisen tõuget lüroeepikaga tegelemiseks. Värsistas Friedrich Robert Faehlmanni müüte, muistendeid ja ajaloolisi aineseid.

Eisen soovitas 1926. aastal Nuustaku alevi ümber nimetada Otepääks.

Teoseid

  • "Esivanemate varandus" (1882)
  • "Esidus" (1883)
  • "Eesti rahva mõistatused" (1889)
  • "Luupainaja" (1896)
  • "Eesti rahvanali" (1909)
  • "Eesti vanadsõnad" (1914)
  • "Eesti mütoloogia" (1919)
  • "Eesti uuem mütoloogia" (1920)
  • "Esivanemate ohverdamised" (1920)
  • "Daani hindamise raamat" ("Liber census Daniae"; 1920)
  • "Tõll ja ta sugu" (1927)
  • "Eesti vana usk" (1927)
  • "Meie jõulud" (1931)
  • "Kevadised pühad" (1932)

Kirjandus

  • "Album M. J. Eiseni 70. sünnipäevaks". EKS, Tartu 1927, 174 lk
  • "M. J. Eiseni elu ja töö" (koguteos). Toimetanud Friedrich Wilhelm Ederberg ja Eduard Päss, Noor-Eesti, Tartu 1938; Eiseni tööde bibliograafia lk 191–213
  • M. J. Eisen, "Lehekülgi päevikutest" – kogumikus "Mälestusi Tartu Ülikoolist 1900–1944", Olion, Tallinn 1992, lk 314–326
  • M. J. Eisen, "Päevaraamat 1918 lõpu ja 1919 alguse kohta" – Looming 1992, nr 11, lk 1553–68
  • Ruth Mirov, "Unistusi ilust ja õnnest. M. J. Eisenist ja tema poeemidest" – Looming 2007, nr 9, lk 1365–77
  • Madis Kõiv, "Ruumist, kohast ja M. J. Eisenist" – samas, lk 1378–85
  • M. J. Eisen, "Päevik 1928". Saatesõna ja kommentaarid: Rein Saukas – samas, lk 1386–1402

Välislingid

Viited

  1. Erik Amburger "Die Pastoren der evangelischen Kirchen Rußlands" vom Ende des 16. Jahrhunderts bis 1937 Ein biographisches Lexikon Institut Nordostdeutsches Kulturwerk Martin Luther Verlag 1998