Mart Sander

Allikas: Metapedia

Martin Laurent Sander (sündinud 10. augustil 1967 Tallinnas) eesti laulja, näitleja, saatejuht, dirigent ja ettevõtja.

Sander hakkas muusikaga tegelema seitsmeaastaselt, õppides Tallinna Muusikakeskkoolis viiulit ja klaverit. Hiljem õppis ta Georg Otsa nimelises Tallinna Muusikakoolis koorijuhtimist, Eesti Humanitaarinstituudis semiootikat ja ajalugu ning Tallinna Pedagoogikaülikoolis inglise ja saksa keelt. 2005. aastal sooritas ta eksternina Cambridge'i ülikooli kõrgeimad välismaalastele mõeldud inglise keele eksamid (Proficiency In English).

Muusikukarjääri alustas ta Estonias koorilauljana 1985–1991.[1]

Ta oli pikka aega laulja 1930.–1940. aastate estraadimuusikale keskendunud populaarses ansamblis Modern Fox. Tal on ilmunud ligi kakskümmend heliplaati.

Sandri hobideks on raamatute kirjutamine ja maalimine.

Tsitaat: Ma võitlen selle vastu, et Euroopat sunnitakse avama oma uksed neile, kes on avalikult tema vaenlased; kes näevad meie eluviisis ning meie suurimates saavutustes – kujutavas kunstis ja muusikas – pattu Allahi vastu; kelle eesmärk on need patud hävitada ja muuta Euroopa kuulekaks kalifaadi provintsiks. Ja kindlasti võitlen ma igasuguse keskvõimu ja selle käpiknukkude vastu, kes tümitavad orjameelselt avalikku genotsiidi dirigeeriva ladviku trummi, summutades nii igasuguse mõistuse hääle. [2]

Diskograafia

  • Kohv ja suudlused (singel) (Eesti Raadio, 1986, CD)
  • Modern Fox (Melodija, 1987, CD LP)
  • Modern Fox (Bang Trax / Megarecords, 1989, CD)
  • Ööbiku Suudlus (THEKA, 1993, CD MC)
  • Horror Radio Parimad Palad (THEKA, 1993, MC)
  • Mercator (Raamat, 1994, CD)
  • Modern Fox 10 (Urmas Kõiv, 1994, MC)
  • Modern Fox: Juubelialbum (Mart Sander / Jüri Leiten, 1999, CD)
  • Bel-Etage: 1900 (Mart Sander, 2003, CD)
  • Swing Mind Ikka Lohutab (Global Music, 2003, CD)
  • The Monckton Album (Divine Art, 2004, CD)
  • Nüüd lendame! (Theatre Bel-Etage, 2005, CD)
  • Five-Fifteen. A Tribute to the BBC Dance Orchestra (Divine Art, 2005, CD)
  • Five Fifteen - A Tribute to Swing Swindlers (Divine Art, 2005, CD)
  • Landessender Reval. German Swing Music 1940-1945 (Divine Art, 2006, CD)
  • The Finck Album (Divine Art, 2006, CD)
  • Deutsche Swingmusik 1939-1945 (Mart Sander, 2006, CD)
  • Deutsche Swingmusik 1939-1945 (Mart Sander & Theatre Bel-Etage, 2006, CD)
  • Tähtede Taga (koos Riho Sibul, Liisi Koikson ja Rebecca Kontus, Crescendo, 2007, CD)
  • The Swing Swindlers - In Concert and on Film (DVD; Bel-Etage Film, 2007, CD)
  • Swing & Sweet (Theatre Bel-Etage, 2012, CD)
  • The Finck Album (comp -Herman Finck; Theatre Bel-Etage, 2012, CD)[3]
  • Raskete aegade laulud – Valgre ja sõbrad (2013) Bel-Etage Svingorkesteriga [4]
  • Swing And Sweet - Art Deco Music From the 1930s (Theatre Bel-Etage, 2014, CD)
  • Bella Italia (Theatre Bel-Etage, 2015, duubel-CD)

Teater

Teatris on Mart Sander esinenud peamiselt operettides ja muusikalides, kuid ka sõnalavastustes. Ta on kirjutanud muusikalise fantaasia "The Vaudevillains" (2005), mille on ette kandnud BBC4 klassikaraadio.

2000. aastal asutas Sander teatri Bel-Étage ning 2003. aastal Bel-Étage'i tantsuorkestri The Swing Swindlers. Ta on olnud teatris lavastaja ja näitleja ning kuulub mittetulundusühingu Teater Bel-Etage juhatusse. Aastast 2010 on ta tegutsenud Rahvusooperis Estonia lavastaja ja kunstnikuna, tuues lavale etendused "Silva" (2010) ja "Savoy Ball" (2014). Mõlemad etendused on olnud aasta kõige külastatavaimad (vastavalt 2011 ja 2014). Aastal 2012 sai ta oma muusikalise ja lavategevuse eest Georg Otsa medali.

Film ja televisioon

Sander on mänginud filmides "Iskelmäprinssi" (1991), "Senkiföldje" (1993), "Candles in the Dark" (1993) ja "Kallis härra Q" (1998), samuti teleseriaalis "Kättemaksukontor" (2011, osad "Blondid 1" ja "Blondid 2")

Ta on lavastanud kolm filmi, nende seas "Varas" (1992)[5] ja "Berlin 1945: Musik Unter Bomben" (2007), mida näidati ka 2008. aastal Cannes'i filmifestivali lühifilmide programmis[6].

Mart Sander oli teleseriaali "Tantsud tähtedega" saatejuht, 2006 koos Kristiina Heinmets-Aigroga [7] ja 2007 koos Merle Liivakuga [8]. Ta on olnud saatejuht ka Eurovisiooni Eesti voorudes (1999) ning ka saates "Tähed muusikas".

Märtsis 2016 jõuab ekraanidele uus televiktoriin "Mälupokker", kus Sander on saatejuht ning üks mälumänguküsimuste koostajaist.

Kunst

Sander on tegev nii maalikunstniku, teatrikunstniku kui raamatuillustraatorina. Kunstnikuna on ta iseõppija; on täiendanud end meistriklassides Londonis.

Skandalistist kunstnik Sandra Jõgeva on kritiseerinud Sanderi amatöörkunsti presenteerimist Eesti ajakirjanduses võrdväärsena professionaalse kunstiga: "Mart Sanderi kui mitte kunstiharidust saanud inimese maale vaadates on kohe aru saada, et tegemist on asjaarmastaja ning diletandiga. /---/ Seda üllatavam on, et Mart Sanderit, tuntud tele- ja meelelahutustegelast intervjueerisid hiljuti ka kui kunstnikku nii Eesti Päevalehe kultuuritoimetaja Kaarel Kressa kui ajakirja Naised tarvis selle toimetaja, ka filmikriitikuna tuntud Dagmar Reinolt. /---/ Asi muutub kahtlaseks alles siis, kui isegi kultuuriajakirjanikud amatöörluse ja professionaalsuse mõiste lootusetult segamini ajavad ning oma olemuselt art brut'i esindaja ei tea ise ka enam, kelleks ennast pidada."[9] Vastuseks kritiseeris Sander Jõgeva teoseid (need on sageli väljakutsuvad fotod Jõgevast endast) ning avaldas nördimust sallimatuse pärast: "Ma ei tea, kas autor esindab kogu akadeemilist kunstikonda, või kas viimasedki tema vere- ja kakamänge ametlikul tasandil hindavad. Ent nüüd on ka Sandra Jõgeva kuulus"[10].

Sellest hoolimata on Sander alates aastast 2009 pidevalt esinenud personaalnäitustega nii oma galeriis kui Eesti Kontserti Tallinna ja Tartu saalides ning osalenud mitmel koondnäitusel (ka Eesti Kunstnike Liidu portreenäitusel). Tema teoseid on ostnud nii Eesti kui välismaa kollektsionäärid. Aastal 2011 toetas Kultuuriministeerium Mart Sanderi Tallinna vanalinna vaadetega kalendri "Euroopa Kultuuripealinn Tallinn" väljaandmist. Aastal 2013 pääses tema üks teos maailma ühe nimekama portreekunstivõistluse, Inglise Kuningliku Portreemaalijate Ühingu (Royal Academy Of Portrait Painters) aastanäituse finaali, samuti maailma suurima realistlikku kunsti propageeriva võistluse Art Renewal Center (USA) iga-aastase ülemaailmse maalivõistluse finaali (ainsa teise eestlasena on seal figureerinud Aapo Pukk). Tema teosed on esindatud Saatchi Gallery's (London).

Sander ise on kritiseerinud tänavakunsti, väites 2010. aastal, et "lööks sodijad maha" ja oleks nõus maksma "mätserdaja" tabajale omast taskust 10 000 krooni preemiat[11]. Sellegipoolest oli ta 2012. aastal valmis juhtima Tartu ettevõtlusnädala raames korraldatavat noore kunsti oksjoni, kus tulnuks müüki ka tänavakunst; seoses maalivõltsingute skandaaliga asendati Sander oksjonijuhina siiski Berk Vaheriga.[12]

Sander tegeleb ka kunstikaubandusega, talle kuulub kunstiteoste müügi ja galeriipidamisega tegelev ettevõte Literarity OÜ[13]. 2011–2012 juhtis ta saatesarja "Antiigireporter" (2011 Kanal 2-s, 2012 TV3-s), kus korraldas oksjoneid inimeste kodudest leitud maalidele.

2012. aasta septembris sattus Sander ajakirjanduse huviorbiiti seoses tema kunstigaleriis toime pandud võltsingutega: veebioksjonitelt ostetud vähetuntud Lääne kunstnike teostele oli lisatud tuntud Eesti kunstnike allkirju, mis võimaldas neid Eesti oksjonitel märksa kallimalt müüa. Vahel lisati ka muid asjakohaseid detaile, näiteks maaliti ühel Ria Picco-Rückerti allkirjaga teosel vedurile viisnurk ning asendati allkiri Andrus Johani omaga. Intervjuus Eesti Päevalehele väitis Sander, et võltsingutes on süüdi mõni tema assistentidest, ehkki majandusaruande kohaselt firmas ühtki palgalist assistenti polnud. Ka on ta keeldunud nimetamast konkreetseid nimesid[14]. Õhtulehele avaldas ta arvamust, et võltsingute taga on mõni tema konkurentidest ning et ajakirjanduse tähelepanu juhiti neile sihilikult[15]. Päevalehe päringu peale eemaldas Sander samal õhtul toimunud "Antiigireporteri" oksjonilt kahtluse alla sattunud maalid[16] (72 teosest 7)[15]. Mõni päev pärast skandaali teatas Politseiamet, et kahtlusalune on üks Sanderi galerii vabatahtlik kaastöötaja, kes ka on politseile oma süüd tunnistanud.

Tema kunstigalerii paikneb Tallinnas aadressil Tõnismägi 3; lisaks tema enda personaalnäitustele esitleb see ka teiste Eesti kunstnike ülevaatenäitusi.

Raamatud

Mart Sander on avaldanud raamatuid eesti ja inglise keeles. 1994. aastal ilmus tema eestikeelne raamat "Mercator: 2 novelli" (Tallinn: Underwelt)[17] ning 2008. aastal ingliskeelne romaan "Lux Gravis" (Tallinn: LiteRarity), 2005. aastal aga ingliskeelne novellikogu "Z, The Terminal Letter".[18] 2013. aasta lõpul ilmus temalt ingliskeelne näidend "The Swan Prince" mis räägib helilooja Pjotr Tšaikovski surma salapärastest asjaoludest; sama aasta jõulude ajal tõusis tema raamat "Lugusid suurtest heliloojatest" müügiedetabeli tippu. 2015. aastal valmis tema massiivne ingliskeelne ajalooline romaan "The Goddess Of The Devil", mis räägib NSDAP sünnist läbi Saksamaa okultistlike organisatsioonide. Tema monodraama "Juhuslik nimetaja" jõudis 2015. aasta septembris Broadway (New York) lavale [19]. Augustis 2015 ilmus Sanderi ajaloolise romaani "Litsid" I osa, mis tõusis koheselt raamatumüügi edetabelite tippu. Tänaseks on sellest ilmunud kaks trükki ning romaan kandideerib Euroopa Kirjandusauhinnale 2016. Detsembris 2015 ilmus müügile Sanderi esimene lasteraamat - "Jõulurahu", mis räägib I Maailmasõja sündmustest läbi loomade silmade. Selle raamatu on autor ise ka illustreerinud.

Viited

  1. ↑ Mart Sander rahvusooper Estonia kodulehel
  2. ↑ http://www.ohtuleht.ee/724421/mart-sander-soja-kasiraamat-kelle-vastu-voidelda Mart Sander | Sõja käsiraamat: kelle vastu võidelda?
  3. ↑ Eesti Ansamblite Andmebaas
  4. ↑ Mart Sanderi uus album räägib raskete aegade loomingust, Menu, 4. juuni 2013
  5. ↑ "Vihma käest telestuudiosse jõululauluvõistlusele" Koduvald
  6. ↑ Lõik filmist "Berlin 1945"
  7. ↑ "Kes? Mis? Kus?" 2008, lk 426
  8. ↑ "Kes? Mis? Kus?" 2008, lk 429
  9. ↑ Sandra Jõgeva "Mart Sanderi vastu" Delfi, 29. september 2010
  10. ↑ Stella K. Wadowsky "Mart Sander: Sandra Jõgeva rünnak oli mulle komplimendiks!" Delfi, 30. september 2010
  11. ↑ Katrin Pauts "Mart Sander: lööksin linnaruumi rüvetaja lihtsalt maha!" Õhtuleht, 5. august 2010
  12. ↑ Tuuli Jõesaar "Mart Sander võeti oksjonijuhi kohalt maha" EPL, 2. oktoober 2012
  13. ↑ "Mart Sander on üks enimteenivaid meelelahutajaid" Postimees, 25.09.2012
  14. ↑ Dannar Leitmaa "Mart Sanderi vastamata jäetud küsimused" EPL, 27. september 2012
  15. ↑ 15,0 15,1 Maarius Suviste "Mart Sander skandaalist: eks maalide "tohterdamine" on sama vana kui kunstiäri" Õhtuleht, 27. september 2012
  16. ↑ "Mart Sanderi galerii võltsis oksjoni jaoks maale" EPL, 25. september 2012
  17. ↑ "Mercator: 2 novelli", ISBN 9985-60-027-4
  18. ↑ Sander, Mart Z, the Terminal Letter: Short Stories, (2005) Martin & Martin ISBN 9949-10-865-9
  19. ↑ [http://unitedsolo.org/us/randomdenominator-2015

Välislingid

Pärit leheküljelt "http://et.metapedia.org/m/index.php?title=Mart_Sander&oldid=15352"