Antisemitism

Saksa plakat, mis ütleb: "Kes seda märki kannab on meie rahva vaenlane."

Mõiste antisemitism võttis 19. sajandil kasutusel juut Wilhelm Marr. Tänapäeval mõistetakse antisemitismi all suuremat või väiksemat vaenulikkust juutide või Iisraeli riigi suhtes. Tabavamad sõnad antisemitismi kohta oleksid juudivastasus või judaismivastasus, juudivaenulikkus või juudiviha, kuna juudid moodustavad tänaseni semiidi keeli rääkivate rahvaste seas vähemuse. On isegi küsitav, kas neil on võrreldes suurvõimudega nagu Assüüria, Babüloonia, Foiniikia või Kartaagoga eales olnud olulist positsiooni. Teisest küljest on judaism levinud ka rahvaste seas, keda ei saa ei kultuuriliselt ega rassiliselt seostada vana iisraeli või judaistliku piirkonna elanikega (näiteks Kaukaasia või Etioopia). Samas on semiitlikud keeled nagu heebrea ja aramea Euroopas aegade jooksul välja tõrjutud või hoopis asendunud jidiši keelega. Nii ei ole päris õige määratleda Euroopa juutide semiitideks.

Antiikaja juudivastasus

Juba Vanas Egiptuses umbes 1500 eKr nägi sealne rahvas juutides kahjureid ja ajas nad riigist välja. Ka hiljem Pärsias ja Roomas oldi algselt nende suhtes sallivad, kuid sealgi muutusid nad põlatuks. Nii kirjutab roomlane Seneca: „Selle räpase rahva kombed on sedavõrd tugevnenud, et nad on levinud kõikidesse maadesse; võidetud surusid võitjatele oma seadused peale.“ (Viidatud Seneca philosophus Bipont ed. 1782 IV lk 423.) Ning Tacitus sõnab: "Juudid on inimkonna jälestusväärsus. (...) Kõik, mis meile püha, on neile vastumeelne, samas kui neile on kõik lubatud, mis meile näib pühadusteotusena. (...) Nad on kõige kasutum rahvas." (Tacitus Hist. 5, 1.)

Mõiste „antisemitism“ päritolu

Selle termin võttis 1879. aastal kasutusele juut Wilhelm Marr, kuid selline nimetus ei ole aga oma tähenduselt õige, sest eksisteerib ka teisi semiidi rahvaid, nagu araablased, kes on teravas vastuolus juutidega. Seeg on sõnal „semiit“ oluliselt laiem tähendus kui sõnal „juut“. Sellepärast tuleks – mitte ainult keelelistel põhjusetl – vältida sõna antisemiit, selle asemel võiks kasutada sõnu "juudivastane", "antijudaist ", "antimosaist" või "antisionist".

Näiteid „antisemitismi” kohta

• Koššer tapmine: Kes soovib loomi säästa ja neid mitte teadvuse juures tappa, on natisemiit.
• Vaktsineerimine: Kes ei soovi lasta ennast ja oma lapsi vaktsineerida, on antisemiit.
• Kultuur: Kes eripärase kultuuri säilimist nõuab, on antisemiit.
• Palestiina: Kes on vastu palestiinlaste hävitamisel juutide poolt, on antisemiit.
• Lapsepilastus: Kes on lapsepilastajatele surmanuhtluse määramise poolt, on antisemiit.
• Ajaloo uurimine: Kes vaba ajaloo uurimist harrastab, on antisemiit.
• Matemaatika: Kes juute loeb, on antisemiit.
• 11. september: Kes nõuab 11. septembril 2001 toimunud terroriaktide uurimist, on antisemiit.
• Homoseksuaalsus: Kes homoabieludele vastu on, on antisemiit.

Juutide vastased ülestõusud

Antud loendis on riigid ja piirkonnad, kust on juute eri aegadel välja aetud või täielikult riigist minema aetud. Lahkujad kuulusid enamuses Sefaradi juutide (Lääne-Euroopa piirkonnas) hõimkonda, kes olid pärit Hispaaniast ja Portugalist. Venemaal oli enamikus tegemist aškenazi juutidega. Pärast 15.–17. sajandit jäid Euroopas ülekaalu idast, sealhulgas Venemaalt ja Leedu suurvürstiriigist välja rännanud aškenazi juudid.

• 250 – Kartaago
• 415 – Aleksandria
• 554 – Clement, Prantsusmaa
• 561 – Uzès, Prantsusmaa
• 612 – visigoodid, Hispaania
• 642 – visigootide riik
• 855 – Itaalia
• 876 – Sens
• 1012 – Mayence
• 1181 – Prantsusmaa
• 1290 – Inglismaa
• 1306 – Prantsusmaa
• 1348 – Šveits
• 1349 – Heilbronn, Saksamaa
• 1349 – Ungari
• 1388 – Strasbourg, Saksamaa
• 1394 – Saksamaa
• 1394 – Prantsusmaa
• 1422 – Austria
• 1424 – Fribourg ja Zürich
• 1426 – Köln
• 1432 – Savory
• 1438 – Mainz, Saksamaa
• 1439 – Augsburg, Saksamaa
• 1446 – Baieri
• 1453 – Franconis
• 1453 – Wroclaw
• 1454 – Würzburg
• 1485 – Vincenza, Itaalia
• 1492 – Hispaania
• 1495 – Leedu
• 1497 – Portugal
• 1499 – Saksamaa
• 1514 – Strasbourg
• 1519 – Regensburg
• 1540 – Napoli
• 1542 – Böömimaa
• 1550 – Genova
• 1551 – Baieri
• 1555 – Pesaro
• 1559 – Austria
• 1561 – Praha
• 1567 – Würzburg, Genova
• 1569 – Paavstiriik
• 1571 – Brandenburg
• 1582 – Holland, ka Madalmaad
• 1593 – Brandenburg, Austria
• 1597 – Cremona, Pavia, Lodi
• 1614 – Frankfurt
• 1615 – Worms
• 1619 – Kiiev
• 1649 – Ukraina
• 1654 – Ukraina
• 1656 – Leedu
• 1669 – Oran, Põhja-Aafrika
• 1670 – Viin
• 1712 – Sandomierz
• 1727 – Venemaa
• 1738 – Württemberg
• 1740 – Ukraina
• 1744 – Böömimaa
• 1744 – Liivimaa
• 1745 – Määrimaa
• 1753 – Kovno, Leedu
• 1761 – Bordeaux
• 1772 – Venemaa, Venemaa keisri seadlus, mis määras asumispiirid, millest üle juudid ei tohtinud tulla
• 1775 – Varssavi
• 1789 – Alsace
• 1804 – paljudes Venemaa küladest
• 1808 – laiendati 1772 tsaari seadlusega määratud piire
• 1815 – Lübeck ja Bremen
• 1815 – Franconia, Švaabimaa ja Baieri
• 1820 – Bremes
• 1843 – Venemaa piirialad, Austria ja Preisimaa
• 1862 – alad USAs, mis jäid kindral Granti jurisdiktsiooni alla
• 1866 – Galati, Rumeenia
• 1905 – Venemaa lõunapoolsetel aladel
• 1919 – Baieri, rünnati välismaal sündinud juute
• 1938–1945 – Kolmas Riik
• 1950–1986 – NSVL
• 1948 – mitmed araabia riigid

2009. aastal Iisraeli diasporaaministeeriumi korraldatud küsitluse andmeil arvas 42 protsenti Saksamaal küsitletuist, et „juudid kasutavad minevikku ära raha väljapressimiseks“. Väitega nõustujate protsent oli kõrgeim Poolas ja Hispaanias.

Tsitaate

Theodor Fritsch

• Kuidas ei peaks ebausklik ja fanaatiline sekt, kelle sihiks on ausa inimkonna ekspluateerimine ja orjastamine, kohtama kõigi ausate rahvaste tulihingelist vastuseisu? (Handbuch der Judenfrage, 1944)

Adolf Hitler

• Punases näeme me liikumise sotsialistlikku ideed, valges natsionalistlikku, haakristis aaria inimese võidu nimel võitluse missiooni ja sellega loova tööd idee võitu, mis oli ja on igavesti antisemiitlik. (Mein Kampf, 1943)

Tacitus

• Juudid on inimkonna jälestusväärsus. (...) Kõik, mis meile püha, on neile vastumeelne, samas kui neile on kõik lubatud, mis meile näib pühadusteotusena. (...) Nad on kõige kasutum rahvas. (Tacitus Hist. 5, 1.)

Tuntud juudivastaseid

• Adolf Hitler
• Alfred Rosenberg
• Henry Ford
• Julius Streicher
• Martin Luther
• Theodor Fritsch
• Tacitus
• Richard Wagner
• Giordano Bruno
• Wilhelm Busch

Välislingid

• Tiit Madisson: Miks rahvuslased on antisemiidid?
• Article on rense.com
• Antisemitismus? Was sind Semiten?
• Theodor Fritsch, Handbuch der Judenfrage, allalaadimiseks (Peegelserver)
• Adolf Hitler, Mein Kampf, allalaadimiseks (Peegelserver)
• Siegfried Passarge, Jacob Brafmann - Das Buch vom Kahal, allalaadimiseks (Peegelserver)
• Jewwatch.com