Henry Ford
Henry Ford (
- suuna Mall:Sündinud 30. juuli 1863 Wayne County, Michigan, USA;
7. aprill 1947 Dearborn, Michigan) oli USA tööstur ja leiutaja, sõiduautode tootmisega tegeleva firma Ford Motor Company asutaja. Ta võttis autotööstuses kasutusele konveiermeetodi, mis laiemas plaanis omandas määrava tähtsuse kogu tööstuslikus tootmises.
Elulugu
Henry Ford sündis farmis Michigani osariigis Dearborni lähedal. Tema isa oli iiri päritolu. Juba lapsena tundis Henry suurt huvi tehnika ja mehhaanika vastu ning veetis iga vaba hetke oma väikeses töökojas mitmesuguseid seadmeid konstrueerides või kelli parandades. Farmeri ameti vastu Henry huvi ei tundnud, seetõttu suundus ta 1879. aastal Detroiti tehase õpipoisiks.
1888. aastal abiellus Ford Clara Bryantiga. Nende ainus poeg Edsel Bryant Ford sündis 1893. aastal.
1893. aastal konstrueeris Ford oma kodus köögilaual oma esimese ühesilindrilise bensiinimootori mudeli. Veidi täiustatud kujul käivitas see mootor 1896. aastal Fordi esimese auto. Innustatuna Thomas Alva Edisoni julgustavatest sõnadest otsustas Ford koos mõne kaaslasega rajada oma ettevõtte, Detroit Automobile Company, mis aga paari aasta pärast pankrotti läks. Seejärel ehitas Ford võidusõiduauto, mille võidukas esinemine 1901. aastal pälvis investorite tähelepanu.
1903. aasta juunis asutas Henry Ford koos kaaslastega Detroiti eeslinnas Dearbornis Ford Motor Company. Juba kuu aega hiljem müüdi ettevõtte esimene auto. 1906. aastal sai Fordist firma president ja suurim omanik. 1919. aastal sai Fordi perekonnast ettevõtte ainuomanik ning firma presidendiks asus Henry poeg Edsel, kes jäi sellesse ametisse kuni oma surmani 1943. aastal. Henry võttis ameti uuesti üle, kuid andis selle 1945. aastal üle oma lapselapsele Henry Ford II'le.
Henry Ford suri 83-aastasena oma Dearborni kodus ajuverejooksu.
Vaated
Ford uskus siiralt, et ettevõtja kohustus on maailma paremaks muuta ja ühiskonna heaks oma panus anda. Ta pidas hoolitsemist oma tööliste eest väga oluliseks. 1914. aastal kehtestas ta tööliste tunnipalgaks 5 dollarit, mis oli tavapärasest palgast kaks korda suurem. Samal ajal alandas ta autode hinda kaks korda. Ta tahtis, et auto muutuks igale soovijale kättesaadavaks, ning oli veendunud, et iga tööline peab enda toodetud hüvedest osa saama. Ta pakkus nii oma metsatöölistele, kaevuritele kui ka tehasetöölistele inimlikud elutingimused ning hoolitses pidevalt töötingimuste parandamise eest. Haridust pidas Ford väga tähtsaks ning pakkus väljaõpet kõigile, kes olid piisavalt töökad, ning jagas alati meelsasti oma teadmisi. Ford pakkus tööd ja väljaõpet muuhulgas orbudele ja väikeste lastega emadele.
Ta oli isiklikult huvitatud kõigest, mis tema ettevõtetes toimus, tundis hästi kõiki materjale ja tehnoloogiat ning tegeles pidevalt tootmisprotsessi täiustamisega. Fordi unistuseks oli äärmiselt säästev ja ratsionaalne tootmine ja logistika. Mitte ükski klots, laast ega tilk ei tohtinud raisku minna. Ta uskus täiesti defektivabasse tootmisse, mis kaotab tootekontrolli vajaduse. 1926. aastal kulus tal rauamaagist auto saamiseks aega kõigest 81 tundi. Ford lähtus põhimõttest, et ise tuleb teha kõike, mida õnnestub teha odavamalt, kui senine allhankija seda suutis. Seetõttu rajaski ta oma kaevandused, metsatööstuse, raudtee, sadamad, laevastiku, klaasi- ja keemiatehased ning isegi puuvilla- ja linaistandused.
Henry Ford oli antisemiit, kes oma teostega avaldas mõju natsionaalsotsialistidele. Ford tootis ka sõidukeid Wehrmachtile. Teda autasustati 1938. aastal Saksa Kotka Teeneteristiga.
Fordi edukus ärimaailmas tõi talle ulatusliku varanduse ning seoses sellega ka probleemid juutidega. Tahtes ühiskonda ähvardava juudiohu eest hoiatada andis Ford esimesena USA-s välja Siioni tarkade protokollid ning hoolitses ka selle eest, et see dokument oli kõigis riigi raamatukogudes. Ford ise kirjutas teose pealkirjaga „The International Jew - The World's Foremost Problem“. Seni on raamat ilmunud 17 keeles, kokku miljoneis eksemplarides.
Teise maailmasõja alguse taga nägi Ford juutide tegevust.
Kirjandus
- Henry Ford. Minu elu ja töö. 1938, 1995.
- Henry Ford. Täna ja homme. 2007.
