Julius Kuperjanov

Allikas: Metapedia

Julius Kuperjanov

Julius Kuperjanov (Eluruun.png 11. oktoober [V.K. 29. september] 1894; Surmaruun.png 2. veebruar 1919) oli Eesti ohvitser Vabadussõjas, Kuperjanovi partisanide pataljoni ülem.

Elulugu

Enne Esimest maailmasõda oli Kuperjanov koolmeister Kambjas. Veebruaris 1915 mobiliseeriti ta Vene sõjaväkke, kus ta võitles 5. Kiievi grenaderipolgu koosseisus Saksa–Austria rindel Baranovitši asunduse lähedal Valgevenes. 19. juulil 1917 sai Kuperjanov luurekäigu ajal mõlemast jalast raskelt haavata ja evakueeriti Moskvasse.

Detsembris 1917 liitus Kuperjanov Eesti tagavarapataljoniga Tartus. 23. detsembril 1918 sai ta Eesti 2. Diviisi ülemalt kolonel Ernst Limbergilt nõusoleku erilise partisaniüksuse asutamiseks. Üksusega liitusid eelkõige üliõpilased.

14. jaanuaril 1919 vabastasid Kuperjanovi partisanide pataljon ja soomusrongid kapten Karl Partsi ja Anton Irve juhtimisel Tartu. 31. jaanuaril 1919 sai Kuperjanov Paju lahingus haavata. Ta toimetati laatsareti kaudu Sangaste jaama, kust rong haavatutega väljus alles 6,5 tundi hiljem. See põhjustas alanud põletike tõttu Tartus Faure kliinikus Kuperjanovi surma.

Kuperjanov maeti 6. veebruaril 1919 Tartusse Raadi kalmistule.

Välja otsitud andmebaasist "http://et.metapedia.org/wiki/Julius_Kuperjanov"
Personaalsed tööriistad