Jaan Bergmann
Jaan Bergmann (17/29. detsember 1856 Soosaare mõisavald – 25. juuni 1916 Paistu) oli eesti vaimulik, tõlkija ja luuletaja.
Sisukord
Biograafia
Jaan Bergmann õppis aastatel 1867–1869 Gustav Beermanni elementaarkoolis Põltsamaal, 1871–1877 Tallinna kubermangugümnaasiumis. Aastatel 1877–1882 õppis ta Tartu Ülikooli usuteaduskonnas. Kirikuõpetaja prooviaastal oli ta Peterburi Jaani koguduses (Jakob Hurda juures).
Jaan Bergmann ordineeriti 25. septembril 1883 õpetajaametisse, ta oli aastatel 1883—1884 Peterburi Jaani koguduse adjunktpastor. Aastatel 1884—1916 oli ta Paistu koguduse pastor (introdutseeriti pastoriametisse 30. detsembril 1884).
Looming
Piiblitõlked
1912. aastal ilmus trükis Jaan Bergmanni tõlgitud Uus Testament. 1915. aastal valmis Bergmannil Piibli täieliku tõlke käsikiri (6664 lk), mis jäi aga alanud sõja ja tõlkija surma tõttu trükis avaldamata ning läks kaduma. Alles 1932. aastal leiti see Paistu kirikumõisa pööningult peaaegu tervenisti üles[1] ja anti hoiule Eesti Kultuuriloolisele arhiivile Tartus.[2]
Luule ja luuletõlked
Jaan Bergmanni järelromantilises luules moodustab parima osa tema lüroeepika, eriti ballaadivormiline "Ustav Ülo". Bergmann oli oma aja suurimaid vormimeistreid ja luulekeele rikastajaid.
Jaan Bergmann on tõlkinud osa vanakreeka koomilisest väike-eeposest "Batrachomyomachia" ("Konnade ja hiirte sõda"), viis laulu "Odüsseiast" ning saksa ja vene ballaade (Puškini, Goethe, Schilleri, Schlegeli, Bürgeri, Chamisso, Kosegarteni, Freiligrathi, Herderi, Mülleri, Rückerti ja Schwabi teoseid).
Teosed
Artiklid
- Jaan Bergmann. "Luuletuskunst" – Vikerkaar 2007, nr 9, lk 76–88.
Raamatud
- J. Bergmann'i Laulud. Tartu, 1901; 2., parandatud ja täiendatud trükk: Laulud. Korraldanud, redigeerinud ja eessõna kirjutanud Henrik Visnapuu. EKSi Koolikirjanduse toimkond, Tartu 1923.
- Koidutäht ja teisi luuletusi. Koostanud ja järelsõna kirjutanud Oskar Kuningas. ERK, Tallinn 1957.
- Taara pidud taga selja. Valimik lasteluulet. Koostanud ja eessõna kirjutanud Edvin Hiedel. ER, Tallinn 1987.
Antoloogiates
- "Palve ja tõotus", "Ustav Ülo", "Vaenelaps", "Piibel", "Tuletorn", "Lese silmapisar", "Taara pidud taga selja", "Luupainaja". - Sõnarine. Eesti luule antoloogia. Koostanud Karl Muru. 1. köide. Eesti Raamat, Tallinn 1989, lk 197–206.
- "Märti Mihkelt", "Ustav Ülo", "Kulla võimus", "Igavene juut", "Salme", "Lembitu valimine", "Taara pidud taga selja", "Koidutäht", "Lese silmapisar", "Luupainaja", "Kuramaa kurat", "Valevanne", "Lomonossovi põgenemine", "Viilip II surm", "Viina võimus", "Kaks inglast", "Metsa öövaht". - Eesti ballaad. Koostanud Arne Merilai. Tänapäev, Tallinn 2003, lk 84–107.
Viited
- ↑ Piibli käsikirja 58 köitest puudus 6 köidet, kuid needki loodeti hiljem üles leida.
- ↑ J. Bergmanni piibli uuendatud tõlge leitud dea.nlib.ee Postimees, 29. juuni 1932, lk 3.
Kirjandus
- Henrik Visnapuu, "Jaan Bergmann luuletajana" – Eesti Kirjandus 1916, nr 10, lk 313–327
- Mattias Johann Eisen, "J. Bergmanni kirjatööd" – samas, lk 328–332
- Villem Reiman, "Jaan Bergmann" – samas, lk 346–353 ja V. Reimani artiklite kogumikus "Mis meist saab?", Tartu 2008, lk 132–147
- M. Veidermann, "Jaan Bergmanni laen Geibelilt" – Eesti Kirjandus 1932, nr 2, lk 72–74
- Paul Ariste, "J. Bergmanni "igavene juut"" – Eesti Kirjandus 1934, nr 6, lk 271–274
- Villem Alttoa, "Sada aastat "Ustava Ülo" looja sünnist" – Looming 1956, nr 12, lk 1812–17
- Eesti kirjanduse ajalugu, II köide, ER, Tallinn 1966, lk 561–565, autor Rudolf Põldmäe
- August Annist, "Jaan Bergmanni koduradadel. Matkamärkmeid ja perekonnamälestusi" – Keel ja Kirjandus 1967, nr 2, lk 111–114
- Jaan Bergmanni autobiograafia "Minu elulugu" (kirjutatud Mihkel Kampmaa palvel 1910), kommenteerinud Rudolf Põldmäe – Keel ja Kirjandus 1986, nr 11, lk 685–690
- Arne Merilai, "Eesti ballaad 1900–1940", TÜ, Tartu 1991, lk 26–27
- Toomas Paul, "Jaan Bergmann piiblitõlkijana" – Keel ja Kirjandus 1995, nr 5, lk 303–311
- Eesti kirjanike leksikon, Eesti Raamat, Tallinn 2000, lk 58, artikli autor Rudolf Põldmäe
- Maria-Kristiina Lotman, "Vabanemiskatse silbilis-rõhulisest süsteemist: Jaan Bergmanni heksameeter" – kogumikus "Kakssada aastat klassikalist filoloogiat Eestis = Duo saecula philologiae classicae in Estonia, Tartu 2003, lk 99–111
- Jaan Bergmann, "Luuletuskunst", saatesõna Sirje Olesk – Vikerkaar 2007, nr 9, lk 76–88
