Helmut Scholz
Helmut Scholz (
- suuna Mall:Sündinud 12. juuli 1920 Grottkau, Ülem-Sileesia;
12. november 1997 Herne) oli saksa SS-Hauptsturmführer (kapten) ja Tammelehtedega Raudristi Rüütliristi kavaler.[1]
Elulugu
Scholz astus 1937. aasta detsembris vabatahtlikuna SS-i. Ta määrati SS-Standarte Germania 3. komapiisse. 1938. aastal viidi ta üle SS-Standarte Der Führer koosseisu.[2]
Peagi pärast seda saadeti ta Braunschweigi SS-junkrukooli, mille ta 1939. aastal SS-Unterscharführerina (leitnant) lõpetas.[2]
1940. aastal võttis ta osa lahingutest Prantsusmaal, pärast mida ta viidi üle SS Regiment Wiking 1. kompaniisse. Juunist 1941 oli võttis ta osa lahingutest Nõukogude Liidus.[2]
1. novembril 1941 asus Scholz taas SS-junkrukooli. Juunis 1942 ülendati ta SS-Untersturmführeriks. Talle anti üle SS Regiment Nordland III pataljoni juhtimine, mis oli Venemaal tegev.[2]
1943. aastal suunati Scholz 49. SS Panzer Grenadier Regiment De Ruyter koosseisu ja 1944. aasta märtsis sai temast 23. SS Panzer Grenadier Division Nederland 49. SS Panzer Grenadier Regiment De Ruyter 7. kompanii ülem.
1944. aastal pälvis Helmut Scholz Raudristi Rüütliristi Punaarmee rünnakute tõrjumise eest Narva rindel. Sama aasta augustis anti talle üle rügemendi II pataljoni juhtimine, mis asus Peipsi järvest kirdes. 21. septembril 1944 autasustati Scholzi Sinimägede lahingu eest Relva-SS-i ainsa jalaväekompanii ülemana Tammelehtedega Rüütliristi juurde.[3]
Pärast Eesti kaitselahinguid sai Scholz 48. SS Panzer Grenadier Regiment adjutandiks ja jaanuaris 1945 ülendati ta SS-Hauptsturmführeriks. [2]
Helmut Scholz suri 12. novembril 1997.
Autasud
- Jalaväe Rünnakumärk
- II ja I klassi Raudrist
- Lähivõitluspannal
- Haavatumärk
- Raudristi Rüütlirist Tammelehtedega
Viited
- ↑ Mall:Cite web
- ↑ 2,0 2,1 2,2 2,3 2,4 2,5 Mall:Cite web
- ↑ Mart Laar (2006). Sinimäed 1944: II maailmasõja lahingud Kirde-Eestis. Tallinn: Varrak.
