Narva

Allikas: Metapedia
Narva linnus ja Jaanilinn 1999. aastal.

Narva on linn Virumaal Narva jõe alamjooksul. Narva elanike arv 2009. aastal oli 65 886, seega on ta Eesti kolmas linn Tallinna ja Tartu järel ning suurem kui 50 km kaugusel asuv Ida-Viru maakonna keskus Jõhvi. Narva on Eesti linnadest idapoolseim.

Esimesed inimesed elasid Narva piirkonnas kiviajal 5. aastatuhandel eKr, nagu annavad tunnistust Narva kultuuri arheoloogilised jäljed. Umbes 1000 eKr püstitati Narvasse Joaorgu teadaolevalt Eesti esimene kindlustatud asula.[1] Vanimad kirjalikud allikad Narva kohta pärinevad aastast 1172. Keskajal oli tegu tähtsa kaubalinnaga. Alates Narva linnuse rajamisest 1256. aastal Thideric de Kivele poolt muutus Narva tähtsaks sõjaliseks tugipunktiks Venemaa vastu, kus peeti lahinguid muu hulgas Liivi sõja ja Põhjasõja käigus. 19. sajandi keskpaigas hakkas Narva arenema tööstuslinnaks, Kreenholmi Manufaktuurist sai peagi maailma suurimaid tekstiilitööstusettevõtteid. Linn kannatas tugevalt Esimese ja Teise Vabadussõja lahingute käigus. Nõukogude okupatsiooni ajal asustati Narva peamiselt vene päritolu kolonistidega.

Tänapäeval on 80% linna lääneosa elanikest venelased, eestlasi on umbes 2600 ehk ligi 4%. Elanikest 46% on Eesti Vabariigi kodanikud.

Viited

  1. Kriiska, Aivar; Lavento, Mika (2006). "Narva Joaoru asulakohalt leitud keraamika kõrbekihi AMS-dateeringud". Narva Muuseumi toimetised (6).

Välislingid

Videod