Fritz von Scholz
Friedrich Max Karl von Scholz, Edler von Rarancze (
- suuna Mall:Sündinud 9. detsember 1896 Pilsen, Böömimaa;
28. juuli 1944 Sinimägede lähedal) oli SS-Gruppenführer ja Relva-SS kindralleitnant.
Sisukord
Elulugu
Von Scholz sündis kahuriväe kindralmajori Edler von Rarancze ja Caroline Höpfengärtneri pojana. Pärast abituuri augustis 1914 liitus ta Austria-Ungari armeega. Mais 1915 määrati von Scholz Väli-kahuri-rühementi 22, hiljem suunati ta austria-ungari Väli-haubitsa-rügementi 3, kus ta vanemleitnandiks ülendati. Ta asus pärast seda teenistusse luure- ja patareiohitserina, hiljem adjutandina.
Pärast Esimest maailmasõda õppis von Scholz keemiainseneriks ja oli aprillist kuni juunini 1921 ühes vabakorpuses tegev. Ametialaselt töötas ta Klagenfurtis, Münchenis, Leipzigis ja Tirolis.
9. oktoobril 1932 liitus ta Austria NSDAP-ga, järgneva aastal SA-ga, kus ta lõpuks tõusis kompaniiülemaks. Juunis 1933 lahkus von Fritz von Scholz SA-st ja läks üle SS-i.
Von Scholz oli 1. maist 1943 kuni 27. juulini 1944 11. SS-Vabatahtlike Soomusgrenaderidiviisi Nordland ülem. Üksus koosnes skandinaavia ja rahvussaksa vabatahtlikest.
Von Scholz juhtis diviisi Narva ja Sinimägede lahingus. 27. juulil 1944 tabas teda Lastekodumäe tagasivallutamiseks peetud nõupidamise ajal mürsukild pähe. Ta suri saadud vigastusse 28. juulil 1944. Postuumselt autasustati teda mõõkadega Rüütliristi juurde.[1]
Autasud
- II ja I klassi Raudrist (1939)
- Medal „Talvelahing Idas 1941/1942“
- Jalaväerünnakumärk
- Saksa Rist Kullas 22. november 1941[2]
- Raudristi Rüütlirist Tammelehtede ja mõõkadega[2]
- Rüütlirist 18. jaanuar 1942
- Tammelehed 12. märts 1944 (423. autasustamine)
- Mõõgad 8. august 1944 (85. autasustamine) (postuumselt)
- RFSS aumõõk
- SS-Ausõrmus
Välislingid
Viited
- ↑ Eestileegion.com: SS-Gruppenführer ja Relva-SS kindralleitnant Fritz von Scholz Edler von Rerancze
- ↑ 2,0 2,1 Veit Scherzer: Die Ritterkreuzträger 1939-1945, Scherzers Militaer-Verlag, Ranis/Jena 2007, ISBN 978-3-938845-17-2, lk 681
