Eestimaa hertsog
Eestimaa hertsog (ladina keeles dux Estoniae; taani keeles Hertug af Estland) oli ajaloolise Eestimaa (üldjoontes praeguse Põhja-Eesti) valitseja tiitel, mida kanti nii Taani, Rootsi kui ka Vene valitsuse ajal.
Eestimaa hertsogiriigi legendaarseks alguseks loetakse traditsiooni järgi 1080. aastast, mil Taani kuningas Knud IV asutanud paganliku kuningriigi asemele kristliku hertsogiriigi[1][2]. Kaasaegsetes allikates on Eestimaa hertsogitiitli kasutamine Taani kuningate poolt teada alates 1271. aastast.
Eestimaa hertsogid ei resideerunud Eestis, vaid delegeerisid oma võimu kubernerile, kes valitses hertsogiriiki Toompealt.
Pärast Liivi sõda kandsid hertsogitiitlit Rootsi kuningad ja pärast Uusikaupunki rahu Venemaa keisrid. Viimane Eestimaa hertsog oli Nikolai II.
Pärast Vene keisririigi lõppu kuulutas Eestimaa rüütelkond 30. novembril/13. detsembril Eestimaa Venemaast sõltumatuks. 12. aprillil 1918 ühinesid Eestimaa Liivimaa ja Kuramaaga, tekkis Balti Hertsogiriik.
Sisukord
Eestimaa hertsogid Taani ajal
- Margrete Sambor (1266–1271), kandis tiitlit „Eestimaa emand“ (ladina keeles Domina Estonie)
- Erik V Glipping (1271–1286), kuningas aastast 1259
- Erik VI Menved (1286–1320)
- Christoffer II (1320–1326)
- Valdemar III (1326–1329)
- Christoffer II (1329–1332)
- Otto (1332–1338)
- Valdemar III (1338–1340)
- Valdemar IV Atterdag (1340–1346), kuningas aastani 1375
- Christian I (1456–1481), võttis endale tiitli, kuigi Eestimaa oli müüdud Teutooni ordule
Eestimaa hertsogid Rootsi ajal
- Johan III (1568–1592)
- Sigismund (1592–1599)
- Karl IX (1599–1611), 1599–1604 valitses Rootsit asekuningana
- Gustav II Adolf (1611–1618)
Eestimaa hertsogid Vene ajal
- Peeter I (1721–1725)
- Katariina I (1725–1727)
- Peeter II (1727–1730)
- Anna Ivanovna (1730–1740)
- Ivan VI (1740–1741)
- Jelizaveta Petrovna (1741–1762)
- Peeter III (1762–1762)
- Katariina II (1762–1796)
- Paul I (1796–1801)
- Aleksander I (1801–1825)
- Nikolai I (1825–1855)
- Aleksander II (1855–1881)
- Aleksander III (1881–1894)
- Nikolai II (1894–1917)
Viited
- ↑ Moritz Brandis, Chronik, oder, älteste Livländische Geschichte, nebst den ältesten Ritter- oder Lehn-Rechten. Riga, Leipzig 1842, S. 39
- ↑ Landrath Wrangell's Chronik von Ehstland nebst angehängten Ehstländischen Capitulations-Punkten und Nystädter Friedensschluß. In Druck gegeben von Dr. C. J. A. Paucker. Dorpat, Druck und Verlag von Heinrich Laakmann. 1845. S. 18.
